Valikud on meie enda teha. Laud on nii rikkalik kui ise näed...
–
Vahel ma olen vastik, nii nagu ülemused ikka. Minu arvates - ülemused ei saa, ei tohi, ega peagi kõigile meeldima ehk see suisa ei tohi olla mitte ühegi ülemuse eesmärk. Kui meeldib, siis ei tee see ülemus õigeid ja olulisi asju ning ei vii ellu muutusi õigel ajal :) Ma lihtsalt väidan, et ülemus peab tegema ebameeldivaid asju, mis muideks võivad olla väga õiged asjad.
Seriaali "Troonide mäng" on tore vaadata, seal räägitakse sellest kuidas kõikidel valitsejatel on raske. Olgu need siis kuningad või kuningannad, head või halvad. Eestlased armastavad öelda, et tipus on üksik.
Olen oma elu jooksul kuulnud korduvalt "lohutust" a la ela üle, sul on see jura kõik palga sees. Mis jura? Noh see jura, kui inimesed hädaldavad, kui sa pead halbu asju välja tooma või vingumist kuulama inimestelt, kes asja sinuga koos arutavad või kui sulle vastu vaieldakse või kui sa pead lastekasvataja kombel ka kõige paremale töötajale mõnd elementaarset asja korduvalt meelde tuletama. Kas see kõik peab olema ülemuse palga sees või äkki on see meie kõigi palgas?
Kas vingumata, halvustamata, süüdistamata ei saa tõesti lahendusi leida ?
Kas kastist välja mõtlemine, koos arutamine, arvamuse avaldamine, kaasa mõtlemine ja kaasa rääkimine ei peaks olema kõigi palga sees? Ehk minu arvates on see normaalse suhtlemise osa, alates lastest ja lõpetades täiskasvanutega.
25 aastat tagasi ei räägitud meil puuetega inimestest veel mitte midagi. Tänases kõrgkoolis ja tollases kutsekoolis olid külas välisõppejõud, kes panid mind mõtlema - ehk me polegi inimestena väga targad, kõikvõimsusest on asi väga kaugel ja normaalsus muutub ajas pidevalt. Olen seda ikka ja taas endale meelde tuletanud. Tehes asju teisiti kui siiani on tehtud või lihtsalt nähes, lugedes, kuulates midagi, mis tundub imelik (sest on teistmoodi) - võtan aega sellega tutvuda, sellest aru saada, imelikkust kuulates, vaadates, mõista püüdes. On seda siis nii palju palutud, kui me kõik teeksimegi nii? Ja muideks, igale asjale oma elus ei pea tingimata hinnangut andma;)
Imestamist ja imelike asjade leidmist Sinugi ellu!
Olen oma elu jooksul kuulnud korduvalt "lohutust" a la ela üle, sul on see jura kõik palga sees. Mis jura? Noh see jura, kui inimesed hädaldavad, kui sa pead halbu asju välja tooma või vingumist kuulama inimestelt, kes asja sinuga koos arutavad või kui sulle vastu vaieldakse või kui sa pead lastekasvataja kombel ka kõige paremale töötajale mõnd elementaarset asja korduvalt meelde tuletama. Kas see kõik peab olema ülemuse palga sees või äkki on see meie kõigi palgas?
Kas vingumata, halvustamata, süüdistamata ei saa tõesti lahendusi leida ?
Kas kastist välja mõtlemine, koos arutamine, arvamuse avaldamine, kaasa mõtlemine ja kaasa rääkimine ei peaks olema kõigi palga sees? Ehk minu arvates on see normaalse suhtlemise osa, alates lastest ja lõpetades täiskasvanutega.
25 aastat tagasi ei räägitud meil puuetega inimestest veel mitte midagi. Tänases kõrgkoolis ja tollases kutsekoolis olid külas välisõppejõud, kes panid mind mõtlema - ehk me polegi inimestena väga targad, kõikvõimsusest on asi väga kaugel ja normaalsus muutub ajas pidevalt. Olen seda ikka ja taas endale meelde tuletanud. Tehes asju teisiti kui siiani on tehtud või lihtsalt nähes, lugedes, kuulates midagi, mis tundub imelik (sest on teistmoodi) - võtan aega sellega tutvuda, sellest aru saada, imelikkust kuulates, vaadates, mõista püüdes. On seda siis nii palju palutud, kui me kõik teeksimegi nii? Ja muideks, igale asjale oma elus ei pea tingimata hinnangut andma;)
Imestamist ja imelike asjade leidmist Sinugi ellu!
Lisa kommentaar