Mis on elus tähtis?

Oli aeg kus ma selle kõigega toimetulemiseks korraldasin tõsised talgud, rassisin mitu päeva, siis proovisin korraks isegi koristusfirma teenust. Vanast harjumusest pesin isegi kardinaid kaks korda aastas. Tulemuseks - olin omadega läbi. Aknad läksid suhteliselt ruttu uuesti mustaks, kardinate pesu ei märganud keegi, külmkapi peal olev tolm või tolmuvaba olek ei lähe tegelikult mitte kellelegi korda. Ja milleks pesta riiulil seisvad veiniklaasid kõik suurpuhastuse ajal puhtaks, kui sa kõiki niikuinii kohe ei kasuta? Need on ju nädala pärast uuesti tolmused. 

Kuidas teen ma aga nüüd?  Ja soovitan teilegi.

Aknaid pesen ma vahel rohkemgi kui kaks korda aastas.  Siis on kevadel lihtsam. Kevadel, teen seda pigem nii, et üks aken ühel päeval. Ei pea kohe tormama aknaid pesema kui päike piilub, võib ka kardinad ette tõmmata ;) Kardinaid pesen üks kord aastas ja seda sügisel - suvel on ju aknad pärani ja tolm tuleb tuppa, seega on kardinad sügiseti mustemad (v.a. ehk ahiküttega majades).

Kõrgetelt pindadelt tolmu pühkimisega ning rasvapüüdja puhastamisega on niisamuti, et teen seda jooksvalt ning ikka mitte kõike korraga. Perega koos asju tehes on isegi koristamine lõbusam. Kui sa perele asjad valmis paned ning neilgi vaid ühe asja korraga ära lased teha, siis ei vihka ka nemad kevadist suurpuhastust.

Loomulikult on tore tunne kui pesukastis pole ühtki musta asja ning ise tead, et ka külmkapi peal pole tolmu;) Aga oluline on enesetunne - nii enne kui pärast. Kuid tulemust ei tohi varjutada protsess. Protsess peab samuti nauditav olema. 

Seega peamine -  ega tolm jänes pole, et ära jookseb. Koristada tuleb niikuinii kogu elu aga sellest ei tasu elu eesmärki seada. Elu on elamiseks, mitte koristamiseks.