Tööl tagasi ...
–
Olen nüüd juba kaks nädalat päris ametlikult töölainel. Pean endale muidugi kogu aeg meelde tuletama, et ei tormaks päris täiskoormusega, mahutaksin oma päeva füsioteraapia ära nii, et seda ka päriselt teha jõuaksin. Operatsioonist on möödas alles 5 kuud, seega pean enda üle ikka valvama.
Juba teisel nädalal tekkis situatsioon, kus oleksin tahtnud tormata kodukontorist välja ehk kohapeal asja ajama. Asjast kõva häälega rääkides, sain muidugi ise ka aru, et nii ei saa. Tahtmine on taevariik ja saamine on iseasi, eks ju? Ehk siis tehnika ja hea organiseerimise abil saab ka ilma kohale minemata asjad korda aetud. Kindlasti tahaksid mind paljud inimesed oma silmaga nö kohapeal näha. Ja tõsi, mõnda asja on kindlasti lihtsam ajada kui saab ise asju selgitada, näitlikustada, kogemusi jagada jne. Kergemat teed minek aga pole ilmselt päris minu teema :)
Töö muidugi vahepeal muutunud pole. Endiselt on palju plaane, tegevused paigas ning uusi ideid vaja ellu viia. Meid peaks olema vähemalt topelt rohkem, et kõik need asjad ära teha mida me reaalselt tahame ära teha. Ning muidugi peaks meiesuguseid kloonima ka ministeeriumitesse, siis saaksid asjad kiiremini valmis.
Tuletan kogu aeg ka töökaaslastele meelde, kes õhtuti FB messengeris minuga töö asju arutavad, et me tegelikult ei ole kiirreageerimisrühm. Kõike ei pea ega saa KOHE lahendada. Aga raske on nende kohusetundlike inimestega. Pealegi on nad ju vahepeal harjutanud ILMA MINUTA asjadele reageerima. Et siis kõigi osapoolte harjumine võtab pisut taassättimist. Igal juhul märtsis vaatan vaikselt ringi juba ehk et lahkun vahetevahel ka kodukontorist. Kohtumiseks väiksemate seltskondade ja tervete! inimestega.
Miks ma tööle läksin? Ikka peamiselt kahel põhjusel:
1. kuna kodus oli kõik tehtud, raamatukogu oli läbi loetud ning igavus tuli peale, aju töötas juba liiga kõrgetel tuuridel
2. et koduseid mitte lõplikult ära tüüdata
Kui oled olnud inimene, kes mööda Eestist ringi tormab ja nüüd istub 4 kuud kodus, siis võivad kodused mulle närvidele käia ja mina nendele ka. Seega siis otsustasin töökaaslastele närvidele käima hakata :) Loodan, et nad taluvad seda nagu varemgi ...
Minu pea töötab muidugi hetkel täistuuridel ja see on tegelikult tore tunne. Eriti kui sügisel oli ikka kuu-poolteist selline tunne, et aju on pausi peale pandud. Keha, tõsi küll, ei jõua veel päris järgi. Esimesed kaks nädalat tööd, füsiot ja koduseid toimetusi, tõid kehvema une ja suurema füüsilise väsimuse, kui enne ilma tööta. Ehk siis harjumine võtab aega.
Töö muidugi vahepeal muutunud pole. Endiselt on palju plaane, tegevused paigas ning uusi ideid vaja ellu viia. Meid peaks olema vähemalt topelt rohkem, et kõik need asjad ära teha mida me reaalselt tahame ära teha. Ning muidugi peaks meiesuguseid kloonima ka ministeeriumitesse, siis saaksid asjad kiiremini valmis.
Tuletan kogu aeg ka töökaaslastele meelde, kes õhtuti FB messengeris minuga töö asju arutavad, et me tegelikult ei ole kiirreageerimisrühm. Kõike ei pea ega saa KOHE lahendada. Aga raske on nende kohusetundlike inimestega. Pealegi on nad ju vahepeal harjutanud ILMA MINUTA asjadele reageerima. Et siis kõigi osapoolte harjumine võtab pisut taassättimist. Igal juhul märtsis vaatan vaikselt ringi juba ehk et lahkun vahetevahel ka kodukontorist. Kohtumiseks väiksemate seltskondade ja tervete! inimestega.
Miks ma tööle läksin? Ikka peamiselt kahel põhjusel:
1. kuna kodus oli kõik tehtud, raamatukogu oli läbi loetud ning igavus tuli peale, aju töötas juba liiga kõrgetel tuuridel
2. et koduseid mitte lõplikult ära tüüdata
Kui oled olnud inimene, kes mööda Eestist ringi tormab ja nüüd istub 4 kuud kodus, siis võivad kodused mulle närvidele käia ja mina nendele ka. Seega siis otsustasin töökaaslastele närvidele käima hakata :) Loodan, et nad taluvad seda nagu varemgi ...
Minu pea töötab muidugi hetkel täistuuridel ja see on tegelikult tore tunne. Eriti kui sügisel oli ikka kuu-poolteist selline tunne, et aju on pausi peale pandud. Keha, tõsi küll, ei jõua veel päris järgi. Esimesed kaks nädalat tööd, füsiot ja koduseid toimetusi, tõid kehvema une ja suurema füüsilise väsimuse, kui enne ilma tööta. Ehk siis harjumine võtab aega.
Lisa kommentaar