Hea on teha head
–
Siis kui sügisel haiglast koju laekusin ning veel suurt miskit teha ei jaksanud, siis pikutasin ja tegin plaane. Panin rahulikult paika kõik asjad mida kodus ära teha, enne kui ma taas tööle asun. Sellesse loetellu kuulusid näiteks kappide koristamine, mööbli jt asjade vähendamine, piltide - raamatute sorteerimine jms
Riideid sorteerisin ja viisin taaskasutusse tegelikult juba eelmise suve lõpus. Praeguseks on riidekapis palju ruumi. Piltide sorteerimise käigus selgus, et palju on juba sorteeritud :) Laste, kodus kaasa võtmise, pildialbumid pole veel küll päris ok, ... AGA näiteks raamatutega oli tore lugu.
Kui poolteist aastat tagasi tegime suurt remonti ja tahtsin peale remonti tellida koristusfirma, kes ka raamaturiiulid koos raamatutega korralikult tolmuvabaks teeks, siis ... Üks firma käis kohapeal asja kaemas ja reaktsioon oli umbes selline: "issake, kust te äkki nii palju raamatuid olete saanud ..." Pakutav puhastuse hind oli samuti selline, et kaup jäi katki. Töö tegid ühel hetkel ära "sugulased" ja tekkis küsimus - milliseid raamatuid ma ise veel loeks või mida lapsed kunagi neist raamatutest kaasa tahavad?
Täpsustuseks: meil on raamaturiiuleid vaid 3 ehk umbes 2,5 m kõrge x 2,3 m pikk + 2x80cm + 2,2x90 cm. Aga sorteerimiseks muidugi suht palju ekseplare. Esimesena torkas silma kui palju on meil kodus põnevikke, mida keegi ilmselt teist või kolmandat korda enam ei loe. Põnevikud aga raamatukogudes on populaarsed ning paljud on kapsaks loetud (tean, kuna laenutasin neid praegusel perioodil ka ise). Teine kategooria on lasteraamatud, mida on meil nii kaasaagseid kui vanemaid. Need mida ise veel klassikalistest või ehk lihtsalt kunagi lastelastele ette loeks, need läksid riiulile tagasi. Osade puhul teatasid ka lapsed, et need nad võtaks ise kaasa ning osa liikus siis kastidesse.
Esimesed kolm kasti läksid Lutsu raamatukokku, järgmised kolm Tartu Laste Turvakodule. Sorteerisin sihtrühma arvestades. Kõik olid rõõmsad - nii saajad kui andjad. Riiulitel on nüüd pisut õhku ning kui hästi läheb siis ehk ühel hetkel suudan isegi ühe raamaturiiuli korterist lahkuma sundida :) Mida vähem on Sul asju, seda õnnelikum ju oled?
Niisamuti on mul terve päev hea tuju kui mõni rekka mind maanteel mööda laseb, näiteks Viljandi - Tartu teel korraks bussipeatusesse tõmmates või siis näiteks jalakäijana saan kenasti üle tee, ilma et sõiduauto eest (või pritsimise eest) jooksma peaks. Ja alati leidub kohti või inimesi, kellel on neid asju vaja, mida minul enam vaja pole. Keldris ootab omanikku veel üks suur söögilaud, mille mingil hetkel koos raamaturiiuliga :) ehk saab kellelegi teele saata. Või kui keegi ise järgi tuleb, siis võib ka kohe laua endale saada.
Tegelikult on rõõmus olemiseks ju nii vähe vaja?
Ilusat Sõbrapäeva nädalat Teile kõigile.
Kui poolteist aastat tagasi tegime suurt remonti ja tahtsin peale remonti tellida koristusfirma, kes ka raamaturiiulid koos raamatutega korralikult tolmuvabaks teeks, siis ... Üks firma käis kohapeal asja kaemas ja reaktsioon oli umbes selline: "issake, kust te äkki nii palju raamatuid olete saanud ..." Pakutav puhastuse hind oli samuti selline, et kaup jäi katki. Töö tegid ühel hetkel ära "sugulased" ja tekkis küsimus - milliseid raamatuid ma ise veel loeks või mida lapsed kunagi neist raamatutest kaasa tahavad?
Täpsustuseks: meil on raamaturiiuleid vaid 3 ehk umbes 2,5 m kõrge x 2,3 m pikk + 2x80cm + 2,2x90 cm. Aga sorteerimiseks muidugi suht palju ekseplare. Esimesena torkas silma kui palju on meil kodus põnevikke, mida keegi ilmselt teist või kolmandat korda enam ei loe. Põnevikud aga raamatukogudes on populaarsed ning paljud on kapsaks loetud (tean, kuna laenutasin neid praegusel perioodil ka ise). Teine kategooria on lasteraamatud, mida on meil nii kaasaagseid kui vanemaid. Need mida ise veel klassikalistest või ehk lihtsalt kunagi lastelastele ette loeks, need läksid riiulile tagasi. Osade puhul teatasid ka lapsed, et need nad võtaks ise kaasa ning osa liikus siis kastidesse.
Esimesed kolm kasti läksid Lutsu raamatukokku, järgmised kolm Tartu Laste Turvakodule. Sorteerisin sihtrühma arvestades. Kõik olid rõõmsad - nii saajad kui andjad. Riiulitel on nüüd pisut õhku ning kui hästi läheb siis ehk ühel hetkel suudan isegi ühe raamaturiiuli korterist lahkuma sundida :) Mida vähem on Sul asju, seda õnnelikum ju oled?
Niisamuti on mul terve päev hea tuju kui mõni rekka mind maanteel mööda laseb, näiteks Viljandi - Tartu teel korraks bussipeatusesse tõmmates või siis näiteks jalakäijana saan kenasti üle tee, ilma et sõiduauto eest (või pritsimise eest) jooksma peaks. Ja alati leidub kohti või inimesi, kellel on neid asju vaja, mida minul enam vaja pole. Keldris ootab omanikku veel üks suur söögilaud, mille mingil hetkel koos raamaturiiuliga :) ehk saab kellelegi teele saata. Või kui keegi ise järgi tuleb, siis võib ka kohe laua endale saada.
Tegelikult on rõõmus olemiseks ju nii vähe vaja?
Ilusat Sõbrapäeva nädalat Teile kõigile.
Lisa kommentaar