Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Töö-korralduses või töö ümber korraldamises on üks võti ...

Tervishoiusüsteemi 21.sajandisse jõudmiseks tuleb teha mitmeid muudatusi. Efektiivsem oleks neid teha enamus suur-haiglates korraga aga kuna eestlased on äärmiselt kehvad meeskonnamängijad, siis ilmselt peab leiduma üks julge, kes esimesena asja ette võtab. Võti nr 1 
Tänaste valdavalt 12 tunniste vahetuste asemel tuleks valdavalt töötada kolme vahetusega: 
esimene vahetus  kell 7 - 14.30
teine vahetus  kell 14 - 21.30
kolmas vahetus  kell 21 - 7.30
Juhul kui saavutatakse lõpuks piisav ja õigeaegne dokumenteerimine, siis võib kattuvad pooltunnid asendada kattuvate 15 minutliste valvevahetustega. Ühtlasi tuleb keelustada 24 tunnised valved - kategooriliselt!  See peab jääma totaalseks erandiks eriolukordades.

Miks? Aga miks mitte?

Muidugi pole see ettepanek populaarne. See teeb keeruliseks nende inimeste olukorra kes töötavad mitmel töökohal ja võib mõnel juhul muuta selle võimatuks.  See teeb keerulisemaks erinevates linnades töölkäimise ehk bensiinikulu ei tasu tihedama töölkäimise puhul ära. See teeb keerulisemaks töögraafikute tegemise AGA ehk siis lõpuks võtame paberi ja pliiatsi asemel appi ka IT võimalused ja teeks päriselt kehtivad graafikud. See nõuab ümberharjumist töö- ja pereelu korraldamisel.

Mis me sellega võidame?
- võidame kindlasti kvaliteedis ja patsiendiohutuses
- suudame efektiivset tervishoiuteenust pakkuda 7(9) tunni asemel päevas 12 (14) tundi ehk 8st 20ni
- parandame tervishoiutöötajate töö- ja puhkeaja tasakaalu, vähendame läbipõlemist ja stressi
- saab  lõpuks selgeks kui palju meil päriselt tervishoiutöötajaid üle või puudu on ja vb selgub ka mitut "tervishoiuasutust" me päriselt suudame "pidada"
- patsiente on võimalik õpetada, nõustada, füsioteraapia või tegevusteraapiaga aidata pikema aja jooksul, ka patsiendi koormust paremini jaotades
- efektiivsem töökorraldus ehk 2 x 7 tundi aktiivseid tegevusi

Kui üks põhjendustest 12 ja 24 tunnisteks valveteks on olnud transpordiühenduse puudumine, siis sellise valvejaotuse korral peaks kenasti enamuses linnades olema tagatud ka traspordiühendus. Vaadates tervishoiuasutuste parklate laiendusi, on ka ilmselt kasutatavate isiklike autode hulk oluliselt tõusnud ehk kaugemalt käiad on ammugi auto kasuks otsustanud. Ehk töö ja kodu vaheline kaugus või transport pole enam selline probleem kui 10 aastat tagasi.

Ühtlasi võiks mõelda ka sellele, et nii nagu igas süsteemis tekib juurde isikuid, kes soovivad ainult osakoormusega töötada, nii on ka tervishoius. Kui siiani on pigem peljatud isikuid, kes 0.25 koormusega töötada tahavad, siis  töökorralduse, info liikumise ja dokumenteerimise paranemise korral on see täiesti mõeldav (loe: ainus viis ellu jääda). Ehk on isegi mõni isik näiteks huvitatud alati reede öösel valves olema? Paindlikkus töösuhetes, teineteisega arvestamine ja ühiselt panustamine, et asjad paremaks muuta, toob (või jätab) inimesed haiglatööle.

Kui nüüd öeldakse, et see kõik nõuab raha, siis alustaks ja vaataks kui palju päriselt see ikkagi raha juurde nõuab. 24 tundi on ka täna kaetud. Seega on peamine küsimus ikkagi pealehakkamiseks ning pikas perspektiivis.  

Põhjuseid mitte teha leiab alati. Aga äkki on rohkem põhjuseid teha?
Eelmine
Tervishoiusüsteemi restart?
Järgmine
Kooliaasta algus

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 1

Ann Vastupidise tulemuse saate. Dokumenteerimises on arstid õendusdokumentatsiooni põhimõtetele täiesti vastu ja käib naermine ja vihastamine'õdede peale, et selle asemele, et valmistada hommikul 5 haiget üks tööl olev saabunud õde kell 8 ks opituppa minemiseks hakkate teie mingit NANDAT arvutisse kritseldama mis meile kui arstidele ei anna midagi, teil ei jää haigete jaoks aega ja kas te ise aru saate oma sogastest õendusdiagnoosidest. Õendusdokumentatsioon ei toeta arstide ja õdede koostööd reaalselt, haiglad vaatavad kuidas väiksema rahaga ja vähema õdede arvuga tööd ära teha. Õdesi on vähe ja õed lähevad suurhaiglatest sellepärast ära, et mitte tööaeg pole põhkuseks vaid eesti maal ei liigu transport linnafe ja külade vahel. Õed peaksid elama kõik Tallinnas, Tartus. Sisemaa haiglates pole arste ega õdesi. Suurhaiglates pole õdesi ja hooldajaid . Neid personali osapooli pole kes patsiendiga tegeleksid ja koostööd teeksid. On juhtivaid olevusi nii õdesi kui arste kes teevad juhiseid ja magistritöid aga haige vajab valuvaigisteid ja ordineeritud ravi patsiendini viimist. Õdede palgad peaksid olema 15. Eur tund, et õdesi juurde tuleks 7 tunnise töö jaoks isikliku autoga eesti pealt tööle sõidaksid ja õed on invaliidid sest nad on aastakümnete pikku kolme ja nelja koha peal tööl käinud et töötasust lapsed kasvatada ja ära elada. Praegu teevad euroopa töökorralduse järgi õed ära pool arsti tööd ja pool õe tööd ja Nanda saabudes veel lisaks aga arstid ei soovi et õed jätaksid selle töö tegemata mis eestis, lätis ja leedus sajand on tehtud nende tööd. Euroopas ei lase keegi õel panna tilkinfusiooni kanüüle, teha tilkinfusioone ega vereülekandeid. Meil eestis mõistetakse süüdi eesti kõrgemaetapi haigla põletusravi ainsas eestis olevas II astme intensiivis, õde kes mässab nagu töökaru nädalavahetusel üksinda seal, teeb sidemeid, teeb tilkasi, paneb kanüüle, teeb AB ja veteülekandeid ja põletusravi arst on koduvalves..........ja õde üksi selle möllu sees eksis inimesega. Seda lasid läbi õenduse süsteemi liikmeid kõik eestis juhiseid kirjutavad võimul olevad õendustöötajad.......???? Pange normaalselt üks õde teenindama II astme intensiivides 2 kuni kolme rasket haiget, sageli on need patsiendid veel üldkirurgiates, ortopeediates, neuroloogiates, põletuses psühhoosides patsiendid. Aug 29, 2019