Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Riigikogulastest

Riigikogu on läbilõige ühiskonnast. Nii nagu mõni inimene justkui libiseb läbi elu või laseb elu endast mööda libiseda, nii on selliseid tegelasi ka Toompeal. Olen alati mõelnud kas Eesti taolise väikeriigi jaoks on selline lahendus üldse mõistlik? 
Poliitikas olles saab jääda iseendaks, kuigi see on keeruline.  Samas ma ei arva, et see oleks keerulisem kui mõnes teises ametis. Kui sa oled oma olemuselt inimene, kes kõigesse põhjalikult süveneb, siis riigikogus olevate teemade rohkus võib Sind küll "tükkideks rebida". Riigikogus pead Sa otsustama, millesse ning kuidas suudad panustada või keda konkreetsete teemade valdkonnas usaldada, kus sa iseennast eksperdina ei tunne. Pole ju võimalik teada rahandusest, kultuurist, eneregeetikast, tervishoiust, haridusest jms asjadest võrdselt. Need 101 saadikut ei ole imeinimesed.

Meil on küll mõned suurepärased näited, kus inimene on kandideerinud selge eesmärgiga, töötab valdkonnaga seotud komisjonis, kohtub selles valdkonnas tegustsevate ekspertidega, et ennast täiendada ja kurssi viia ning omab kontakte valdkonnas ka päriselt tegusevate päris inimestega.
Aga kui sa satud komisjoni, mille valdkonnast sa tõesti midagi ei tea? Kas sa siis üldse suudada midagi selles valdkonnas korda saata? Kuidas satud?  - väga lihtsalt, valitute hulgas pole sellist eksperti aga keegi peab ka erakonnast sinna komisjoni minema ...

Olen alati mõelnud, et riigikogu komisjonid peaksid koosnema nii riigikogulastest kui ka valdkonna tippspetsialistidest - nendest kes seda tööd päriselt teevad. Või siis peaks iga komisjoni juures tegutsema selline laiapõhjaline ekspertide kogu - nagu hetkel väidetavalt üritatakse haigekassa nõukogu tegevust ümber korraldada. Igal juhul kui see ka reaalselt toimima pannakse, siis võiks võita lõpuks kõik ning meie väike Eesti tervikuna päris kindlasti.

Nagu näiteks kasvõi hetkel alkoholiaktsiiside arutelul - tegemist on ju mitmete komisjonide ülese asjaga ning vaidlema peaks nii tervise valdkonna kui ka majanduse spetsialistid. Ajakirjandus ja poliitdebatid televeergudel näitavaid vaid saamat jäävat tulu aga tekkiv kasu tervisele või vastupidid alkoholist tulenevad kulud tervishoius? Ehk puudu on ikkagi tervikpilt. Riigikogulasel, kes pole kummaski valdkonnas tugev on ju tegelikult väga raske motiveeritud otsust teha? 

Ehk järgmistel riigikogu valimistel võiks valiku teha mitte lihtsalt inimese ja tema tuntuse järgi, vaid vaadata millises valdkonnas see kandideerija siiani on tegutsenud, mida ta on suutnud ära teha, kuidas valdkonnas orienteerub ja miks riigikokku kandideerib.
Eelmine
Õhkrind (selgitusi mittemeedikutele)
Järgmine
Haigekassa (finantside sisuline)  juhtimine

Lisa kommentaar

Email again: