Õhkrind (selgitusi mittemeedikutele)
–
Mis selle sõnaga Teile seostub? Minu jaoks on asi konkreetne ja kogemustega rikastatud, kuid enamus inimeste jaoks tekitab see väga erinevaid assotsiatsioone ...
Minul on õnnestunud spontaanne pneumothorax ehk õhkrind saada elus päris mitmel korral. Kui ütlen inimestele k.a meditsiinis mittevõhikutele, et mul on õhkrind, siis praktikas ei tea paljud, mida see tegelikult tähendab. Nalja saab ka, sest minult on näiteks küsitud "kas Sul lekivad kunstrinnad?", " miks seda auku siis kinni ei panda", "kas alati lekib erinev auk", "kas siis pole tõesti ravimit, mis seda raviks", "õhk peabki ju kopsus olema, seega kuidas see lekkida saab" jne
Püüan seega selgitada väga lihtsalt ja kujundlikult. Kopsud asuvad meie rindkeres justkui "kilekotis". Kui kops hakkab lekkima ehk tekib kuhugi "auk", siis hakkab õhk lekkima sinna "kilekotti" (tegelikult pleuraõõnde ehk liigub valesse kohta). Kui õhku tuleb "kilekotti" järjest juurde, siis surutakse õhu poolt lõpuks seal "kilekotis" ehk pleuraõõnes olev, kops kokku.
Kui kops on kokku surutud, siis on inimesel järjest raskem hingata. Alati ei pruugi sellega kaasneda valu, aga tegevusel tekib hingeldus ja hingamine läheb järjest raskemaks. Ühel hetkel võib ka kops kokku kukkuda (siis on ka väga valus) ja siis on abi juba kiirelt vaja.
Kilekott teatvasti ei anna väga lihtsalt ise õhku välja (eriti kui sinna kogu aeg juurde tuleb mõtle-õhupalli õhu puhumine), seega tuleb sinna teha mehaaniliselt auk. Ja just nii toimibki "ravi" ehk inimesele tehakse auk otse rindkere kaudu sinna "kilekotti" ehk mitte kopsu, vaid sinna kopsu ümbritsevasse ruumi, kuhu on üleliigne õhk kogunenud.
Nn vales kohas õhk tuleb eemaldada dreeni kaudu. Üldiselt on dreeni otsas ka selline aparaat, mis õhku justkui välja tõmbab. Igal konkreetsel juhul ehk iga inimese puhul kulub selleks erinev aeg ehk täpselt ei tea kuidas keha end tervendab. Parimal juhul läheb kops sirgeks, nn auk paraneb ise ning dreeni saab lihtsalt eemaldada. Dreenist jäänud auk paraneb üldiselt nädalaga. Emotsioonid ja tunded sh valu vms on kindlasti kogu protsessi juures väga individuaalsed.
Vahel võib vaja minna ka operatsiooni. Kui õhk muudkui lekib edasi valesse kohta, siis proovitakse operatsiooniga üles leida seda auku ning püütakse seda parandada. Paraku ei näita meile röntgen või mõned muud aparaadid, kust kops täpselt lekib. Operatsiooni käigus võib olla võimalik seda välja selgitada ning siis vastavaid meetodeid rakendada. Õhkrind võib vahel tekkida spontaanselt ilma erilise põhjuseta või siis ka mõne haigusega kaasnevalt, üldiselt pole seda võimalik ette ennustada või otseselt vältida. Mõnel inimesel (nagu mina), lihtsalt õnnestub see endale hankida.
Dreen ja aparaat inimese küljes on muidugi ebamugav, piirab kindlasti erinevaid toiminguid ja segab näiteks mugavalt magamist :), kuid tänapäevase valuravi puhul täiesti talutav. Inimene ei pea üldiselt paigal olema, vaid võib ringi toimetada nii kuidas jaksab või soovib. Hingama peab ju kogu aeg ja kui just rasket füüsilist tööd ei tee, siis vaikselt olek ei ole tulemuse mõttes määrav.
Loodan, et seda kirjeldust lugedes mõistad nüüd pisut paremini mis imeloom on ÕHKRIND.
Püüan seega selgitada väga lihtsalt ja kujundlikult. Kopsud asuvad meie rindkeres justkui "kilekotis". Kui kops hakkab lekkima ehk tekib kuhugi "auk", siis hakkab õhk lekkima sinna "kilekotti" (tegelikult pleuraõõnde ehk liigub valesse kohta). Kui õhku tuleb "kilekotti" järjest juurde, siis surutakse õhu poolt lõpuks seal "kilekotis" ehk pleuraõõnes olev, kops kokku.
Kui kops on kokku surutud, siis on inimesel järjest raskem hingata. Alati ei pruugi sellega kaasneda valu, aga tegevusel tekib hingeldus ja hingamine läheb järjest raskemaks. Ühel hetkel võib ka kops kokku kukkuda (siis on ka väga valus) ja siis on abi juba kiirelt vaja.
Kilekott teatvasti ei anna väga lihtsalt ise õhku välja (eriti kui sinna kogu aeg juurde tuleb mõtle-õhupalli õhu puhumine), seega tuleb sinna teha mehaaniliselt auk. Ja just nii toimibki "ravi" ehk inimesele tehakse auk otse rindkere kaudu sinna "kilekotti" ehk mitte kopsu, vaid sinna kopsu ümbritsevasse ruumi, kuhu on üleliigne õhk kogunenud.
Nn vales kohas õhk tuleb eemaldada dreeni kaudu. Üldiselt on dreeni otsas ka selline aparaat, mis õhku justkui välja tõmbab. Igal konkreetsel juhul ehk iga inimese puhul kulub selleks erinev aeg ehk täpselt ei tea kuidas keha end tervendab. Parimal juhul läheb kops sirgeks, nn auk paraneb ise ning dreeni saab lihtsalt eemaldada. Dreenist jäänud auk paraneb üldiselt nädalaga. Emotsioonid ja tunded sh valu vms on kindlasti kogu protsessi juures väga individuaalsed.
Vahel võib vaja minna ka operatsiooni. Kui õhk muudkui lekib edasi valesse kohta, siis proovitakse operatsiooniga üles leida seda auku ning püütakse seda parandada. Paraku ei näita meile röntgen või mõned muud aparaadid, kust kops täpselt lekib. Operatsiooni käigus võib olla võimalik seda välja selgitada ning siis vastavaid meetodeid rakendada. Õhkrind võib vahel tekkida spontaanselt ilma erilise põhjuseta või siis ka mõne haigusega kaasnevalt, üldiselt pole seda võimalik ette ennustada või otseselt vältida. Mõnel inimesel (nagu mina), lihtsalt õnnestub see endale hankida.
Dreen ja aparaat inimese küljes on muidugi ebamugav, piirab kindlasti erinevaid toiminguid ja segab näiteks mugavalt magamist :), kuid tänapäevase valuravi puhul täiesti talutav. Inimene ei pea üldiselt paigal olema, vaid võib ringi toimetada nii kuidas jaksab või soovib. Hingama peab ju kogu aeg ja kui just rasket füüsilist tööd ei tee, siis vaikselt olek ei ole tulemuse mõttes määrav.
Loodan, et seda kirjeldust lugedes mõistad nüüd pisut paremini mis imeloom on ÕHKRIND.
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 3