Haigekassa (finantside sisuline) juhtimine
–
Haigekassa juhi konkurss - ilmselt taheti hästi aga välja kukkus nagu alati:) Meie riigiasutustes konkursikorraldust võiks ikka muuta. Läbipaistvusele aitab kaasa kui näiteks algselt oleks kirjas ametikoha palk. See väldib olukorda "kus valisime parima ja nüüd kahjuks peama ka nii palju maksma". Aga täna pole see oluline. Nagu olen ka varem öelnud, ootaks nüüd palgale vastavaid tegusi :)
Oluline küsimus on aga vastuseta - kuidas siis lõpuks seda haigekassat päriselt juhtima hakatakse? Nõukogu moodustamise põhimõtted a la et seal on eelkõige majandustegevuses otsuseid tegevad isikud, kes vastutavad finantsküsimustes kõige eest "koos saba ja sarvedega" - on okey.
Nõukogul peavad aga olema lisaks pädevad sisendid (finants)otsuste tegemiseks. Nõukogu peab hoidma laia, kuid selget!, pilti ja sihti silme ees ning suutma seda pilti selgitada sisuliselt igale Eesti inimesele. Kahjuks peab ühtlasi lugema ka raha ning selgitama loomulikult sedagi kuidas raha tuleb ning kuhu ja miks (just sellised valikud!) raha läheb.
Juba ammu on selge, et mitte kunagi, mitte kusagil, mitte ühelgi riigil ei ole tervishoiuks piisavalt raha. Raha on tervishoiusüsteemis alati puudus. Alati. Kõikjal. Ja nii see ka jääb. Seega pole mitte mingit kasu kui kasutada taas mantrat öeldes a la "raha on kaks korda vähem kui vaja oleks". Kui raha on piiratud hulgal, siis on (eriti oluline ehk) hädavajalik teha parimad võimalikud otsused.
TÄNA ei saa haigekassas teha otsuseid nö ajaloo pealt, või täpsemalt saab seda teha vaid väga osaliselt. Meil tuleb süsteemi muuta, nn eilsete asjade ja statistika alusel tehtud otsused pole enam pikaajaliselt jätkusuutlikud. Uuringud, kogemused mujalt, erinevate spetsialistide koostöö ja nende alusel "ennustamine", mis suunas pöörata - on täna kriitilise tähtsusega.
Otsuste tegemiseks on vaja haigekassa nõukogul sisulist sisendit. Iga ekspertide valdkond oskab tuua 101 põhjendust, miks on vaja just selle valdkonna osa rahastamisel suurendada. (Mõningasele) Üksmeelele on võimalik jõuda siis kui ka ekspertidel tekib tervikpilt, kui meil on olemas selge (riiklik) siht - ja see ei saa olla ainult rohkem raha! - ning tahtmine tõesti muuta Eesti inimese tervis paremaks. Selleks tuleb alustada ja teha vastastikku tõhusat koostööd, üksteise valdkondi tundma õppida ja üheskoos lisaks raskeid valikuid teha.
Olen avalikult kirjutanud, et millal ometi midagi sisulist toimuma hakkab?
Pakutav meditsiiniteenus haiglates on meil valdavalt kõrgetasemeline. Probleeme on endiselt enne ja pärast, päriselt patsiendikesksuses :) ning tegevustes, mis ennetakse, õpetakse ehk tegeleks inimese terve hoidmisega sh krooniliste haigustega patsientide elukvaliteedi küsimused.
Millel näeme ekspertide ja otsustajate regulaaset koostööd, et koos parimaid lahendusi välja mõelda. Aastaid tagasi ellu kutsutud hea tahte koostöölepe hääbus, kuna seda "kooslust" ei suudetud juhtida mõistlikult planeerides ja asjatundlikult suunates. Üsna ruttu said need kogunemised lihtsalt ametnike ettekannete tegemise kohaks. Arutelu oli olematu, ettevalmistus igaks koosolekuks puudulik ning kui ka oli sisendeid, siis neid lihtsalt ei kasutatud. Üldistades võib öelda, et meil pole varasemat positiivset kogemust, mille najalt täna parimat loota.
Kui õige varsti ei kosta ka suure pildi mõtteid haigekassa (uuelt juhilt?), ei käivitata päriselt - head plaani, mida toetavad nii sisend, organiseeritus kui ka kommunikatsioon ehk ei alustata ekspertide ja otsustajate sisulisi kohtumisi (või kuidagi teisiti asjade organiseerimisest) - siis kaob lootus olulisteks - vajalikeks muutusteks.
Tänane seis on selline, et sisuliselt poolt aastat on lihtsalt seadusejuppe viimistletud, et rahade liikumist muuta, kuid sisu???
Nõukogul peavad aga olema lisaks pädevad sisendid (finants)otsuste tegemiseks. Nõukogu peab hoidma laia, kuid selget!, pilti ja sihti silme ees ning suutma seda pilti selgitada sisuliselt igale Eesti inimesele. Kahjuks peab ühtlasi lugema ka raha ning selgitama loomulikult sedagi kuidas raha tuleb ning kuhu ja miks (just sellised valikud!) raha läheb.
Juba ammu on selge, et mitte kunagi, mitte kusagil, mitte ühelgi riigil ei ole tervishoiuks piisavalt raha. Raha on tervishoiusüsteemis alati puudus. Alati. Kõikjal. Ja nii see ka jääb. Seega pole mitte mingit kasu kui kasutada taas mantrat öeldes a la "raha on kaks korda vähem kui vaja oleks". Kui raha on piiratud hulgal, siis on (eriti oluline ehk) hädavajalik teha parimad võimalikud otsused.
TÄNA ei saa haigekassas teha otsuseid nö ajaloo pealt, või täpsemalt saab seda teha vaid väga osaliselt. Meil tuleb süsteemi muuta, nn eilsete asjade ja statistika alusel tehtud otsused pole enam pikaajaliselt jätkusuutlikud. Uuringud, kogemused mujalt, erinevate spetsialistide koostöö ja nende alusel "ennustamine", mis suunas pöörata - on täna kriitilise tähtsusega.
Otsuste tegemiseks on vaja haigekassa nõukogul sisulist sisendit. Iga ekspertide valdkond oskab tuua 101 põhjendust, miks on vaja just selle valdkonna osa rahastamisel suurendada. (Mõningasele) Üksmeelele on võimalik jõuda siis kui ka ekspertidel tekib tervikpilt, kui meil on olemas selge (riiklik) siht - ja see ei saa olla ainult rohkem raha! - ning tahtmine tõesti muuta Eesti inimese tervis paremaks. Selleks tuleb alustada ja teha vastastikku tõhusat koostööd, üksteise valdkondi tundma õppida ja üheskoos lisaks raskeid valikuid teha.
Olen avalikult kirjutanud, et millal ometi midagi sisulist toimuma hakkab?
Pakutav meditsiiniteenus haiglates on meil valdavalt kõrgetasemeline. Probleeme on endiselt enne ja pärast, päriselt patsiendikesksuses :) ning tegevustes, mis ennetakse, õpetakse ehk tegeleks inimese terve hoidmisega sh krooniliste haigustega patsientide elukvaliteedi küsimused.
Millel näeme ekspertide ja otsustajate regulaaset koostööd, et koos parimaid lahendusi välja mõelda. Aastaid tagasi ellu kutsutud hea tahte koostöölepe hääbus, kuna seda "kooslust" ei suudetud juhtida mõistlikult planeerides ja asjatundlikult suunates. Üsna ruttu said need kogunemised lihtsalt ametnike ettekannete tegemise kohaks. Arutelu oli olematu, ettevalmistus igaks koosolekuks puudulik ning kui ka oli sisendeid, siis neid lihtsalt ei kasutatud. Üldistades võib öelda, et meil pole varasemat positiivset kogemust, mille najalt täna parimat loota.
Kui õige varsti ei kosta ka suure pildi mõtteid haigekassa (uuelt juhilt?), ei käivitata päriselt - head plaani, mida toetavad nii sisend, organiseeritus kui ka kommunikatsioon ehk ei alustata ekspertide ja otsustajate sisulisi kohtumisi (või kuidagi teisiti asjade organiseerimisest) - siis kaob lootus olulisteks - vajalikeks muutusteks.
Tänane seis on selline, et sisuliselt poolt aastat on lihtsalt seadusejuppe viimistletud, et rahade liikumist muuta, kuid sisu???
Lisa kommentaar