Ravimid ja ...

Reaalsus lajatab peale operatsiooni.  Esilagu ehmatavad kogused ära. Esimestel kuudel need küll muutuvad aga  ravimeid, mida edaspidi regulaarselt võtta, on siiski palju. Tõsi osa neist kuulub  kategooriasse nö toetav ehk kaltsium ja magneesium jms Osa neist aga kategooriasse kus õige kogus, õigel ajal, õigel viisil võetuna on sisuliselt elu ja surma küsimus. Ühtlasi tähendab see söögiaegade paikapanekut, sest osa ravimitest tuleb võtta kindlasti tühja kõhuga ning oodata enne kui midagi süüa ja osa kindlalt söögiga koos. Õnneks olen harjutanud end aastaid juba korralikult 3 korda päevas sööma, millest nüüd on palju kasu.

Kõrvaltoimed  pole ka just lihtsate killast. Esimesel korral tundub nii mõnigi asi hirmutav. Keha harjub, mõned kõrvaltoimed kaovad, mõned vähenevad. Ilmselt sõltuvad sellest, kui hästi on tasakaalus söömine, magamine ja füüsiline aktiivsus.   Kõrvaltoimete ampluaa on suht lai. Ja mitmetel ravimitel võiksid need näiteks üksteist nullida aga alati see nii pole.  Mõned ravimid näiteks "lubavad" käte värisemist ja kui veresuhkur  ehk siirdamisjärgne steroid-diabeet, lakke lendab, siis see värin saabubki. Mõttetu on jätta seda  Teile ütlemata, sest kui kohtume siis võite seda niikuinii juhtuda nägema :) 

Haiglast väljudes nägi mu ravimite võtmise plaan välja selline:
kell 6 valuvaigistid, kell 7 maokaitse, kell 7.30 viirusvastane ravim - kõik need tühja kõhuga
kell 8 inhaltsioonid a 40 minutit, kell 9 steroidid, antibiootikumid, magneesium - söögi kõrvale,
kell 11 äratõuke ravimid - kindlasti tühja kõhuga,
kell 12 kaltsium, kell 13 südant toetav, magneesium, valuvaigistid - söögiga, kell 15 inhaltsioon a 30 minutit, kell 16 kaltsium, kell 17 magneesium,
kell 19.30 viirusvastane ravim - tühja kõhuga, kell 20 inhalatsioonid a 40 minutit,
kell 21 valuvaigistid, kell 22 mao kaitse.
Ravimikoormus on maole paras katsumus.  Ühel hetkel jätsin paugupealt ära kõik valuvaigistid. Kõrini sai. Tunne oli selline, et valu tuleb lihtsalt ära hingata ja sellest mööda vaadata. Läbi läks.  Mingi pildi annab  lihtne fakt, et  hetkel võtan 9 korda päevas 20 tbl/ kapslit/ pulbrit ning teen kaks korda nädalas inhalatsiooni.   Mulle endale tundub, et ravimite kogus on juba poole väiksem ja ma saan teha juba ka midagi muud peale ravimite manustamise. Lisaks pean praegu 2 korda päevas (varem 4 korda) kontrollima veresuhkrut ja vajadusel insuliini süstima.

Isiklikult olen veendunud, et ravimiinfo võiks patsiendil ja tema lähedastel olemas olla juba siis kui planeeritakse operatsiooni. Siis on võimalik hakata elukorraldust muutma ning harjuma mõttega kuidas elu edaspidi kulgeb. Pärast suurt lõikust oled niigi omadega läbi ja esialgu tundub, et elu läks küll palju hullemaks või õigemini et elamiseks aega ei jäägi. Kohe küll ei lohuta, et harjud või et ka kogused jms vähenevad.

Isegi minul viis see esialgne päevaplaan meeleolu nulli, kuigi  velskri haridus aitas mõista, õe haridus vajalikke ravimeid lahustada ja veresuhkrut mõõta  - insuliini manustada.  Ravimiinfo lehti pole siiani suutnud lugeda ja ei loegi. Oluline, et inimesed mõistaks mida, miks ja milleks või mida hullu tegelikult vale ravimite manustamine kaasa võib tuua.  Või et lähedased mõistaks, et inimene on ise ka hädas kõrvaltoimetega ning tema jaoks on see hullem kui kõrvaltvaatajale. Midagi pole teha, lohutust ja toetust on vaja ka kõige tugevama närvi korral.  

Õnneks on mu abikaasal nutti IT peale. Nii pesitseb minu telefonis uus äpp - TRANSPLANT HERO. Mis tuletab eht ameerikalikul viisil meelde, miks pean just õigel ajal ja millist ravimit võtma sh loomulikult koos motiveerivate sloganitega a la - naera palju, tee trenni, liitu tugigrupiga jne. Minu veresuhkru mõõtja sünkroniseerib telefoniga, minu PEF väärtuste graafik salvestub telefoni jne Lisaks pean jälgima  kehakaalu, vererõhku, kehatemperatuuri, saturatsiooni.

Vot nii lihtne see ongi :) Loodan, et ühel hetkel saab sellest kõigest lihtne rutiin, kõrvaltoimed vähenevad ja erilisi uusi ei teki!