29!!!

Oleme alati oma pulma aastapäeva tähistanud. Ideaalis võtnud aega teineteise jaoks, käinud teatris, ööbinud mõned kenas hotellis ja võtnud lihtsalt paariks päevaks aja maha. Rääkinud, rääkinud, rääkinud. Omavahel, igasugustest asjadest. Oli aastaid, kus rääkisime rasketest asjadest ja mõtlesime mitu aastapäeva saame üldse veel koos veeta. Oli aastaid, kus meenutasime varasemaid. Oli aastaid, kus rääkisime lastest ja ei suutnud üldse täiskasvanud olla. Oli aastaid, kus olime lõbusad täiskasvanud ja unustasime kõik muu. Kui on olnud ümmargused tähtpäevad, siis oleme pikemaltki tähistanud - näiteks 25 aastapäeval sai poolel Eestile tiir peale tehtud ning luksust nauditud.

See aasta on teistsugune. Järgmiste aastate esimene aasta.

Olen traditsiooniliselt kinkinud oma mehele igal pulma aastapäeval pudeli parimat võimalikku konjakit, calvadosi vms.  Lihtsalt midagi eriliselt head, mida külmadel talveilmadel arstirohuna tarvitada või lihtsalt jutu kõrvale mekkida. Ise ma konjakit ei joo :) kuigi vahel kakao sisse törts panna kui oled külmetanud, on olnud päris hea. Eelmisel aastal palusin sõbrannal sooritada minu eest sisseost ja konjak koju tuua. Sel aastal katsetasin e- kaubandust. Töötab küll. 

Meil on eriline pulma-aastapäev, kuna oleme 4.nov paari pandud ning 5.nov laulatatud - seega alati põhjust paar päeva tähistada. Tähistamist pole me kunagi vahele jätnud, ka kõige kiiremal ajal. Ikka ja alati oleme teinud koos midagi erilist neil kahel päeval. Eelmisel aastal olime samuti kodus, kuna liikusin vaevaliselt ringi aktiivse õhkrinnaga ning käisin haigla vahet dreenidega. Õigetel päevadel nautisime kodus, mis sest et järgmisel päeval taas haiglas dreeni paigaldasin ... Sel aastal kartsin septembris, et pulma aastapäeva peame haiglas, kuid võta näpust.

Seekord palusin ja sain  kingiks päeva ainult kahekesi ehk tööpäeval töövaba päeva. Ainult niisama, ainult koos. Noh Wolt ka. Lihtsalt niisama. Elu nautimiseks. Elu ülistamiseks. Elus olemiseks.