Poliitika - aasta
–
Poliitikas olen jõudnud ametlikult tegeleda peamiselt kohaliku tasandiga. Kõik muu, mis riigi tasandil tehtud, on Eesti Õdede Liidu tegemistega otseselt seotud. Tartu volikogus Eesti200 fraktsiooni juhtimine vajab aega ja süvenemist rohkelt, ideaalis oleks vaja sinna panustada iga nädalaselt ehk regulaarselt. Ajanappuse tõttu ei kandideerinud ma ka 2023 aastal Tartu juhatusse. Järgmisel perioodil on mul rohkem aega ka poliitika jaoks. Noori oleks vaja Tartus poliitika juurde oluliselt rohkem - kõikides erakondades!
Meie fraktsioon Tartus koosneb ainult ja ainult erilistest inimestest. Meie inimeste seas on nii professoreid kui kunstnik, haridus ja IT inimesi, juhte ja teemavaldkondade eestvedajaid. Üks mis meid kindlalt ühendab on aktiivsus. Oleme kõik oma valdkonnas tegijad ja seega on poliitika meile ikka pigem hobi. Me ei taha teha poliitikat poliitika pärast, vaid me tahame aru saada ja päriselt panustada. Pole vist ühtki nädalat kui keegi meist poleks välismaal või oma eriala konverentsi või väliskülalistega kinni, mis tähendab täpset ajaplaneerimist.
Juuni on Tartu poliitikas eriti keeruline kuu. Linnavalitsuse meelest on hea mõte pidada siis maha 2 volikogu istungit (sama juhtub muide detsembris). Mida see aga tavalise voliniku jaoks tähendab?
Volikogu komisjonid toimuvad sageli päeva lõpus aga ikkagi tööpäeva sees. Eestseisus ja rahanduskomisjon suisa reede hommikuti. Lisaks siis kahel neljapäeval volikogu algusega kell 15. Komisjonidele lisandub faktsiooni koosolek, et volikogus arutatavad dokumendid läbi töötada, küsimused, seisukohad kujundada jms. Tuletan meelde, et linnavalitsuse poliitikutele on see põhitöö aga volinikule lisatöö.
Jah, põhimõtteliselt saab volinik ka tasustatud. Kuid AEG selleks tööks tuleb ikkagi tekitada. Üks nädal komisjone ja ühe nädala volikogu on planeeritav, kuid kaks nädalat komisjone ning kaks volikogu on juba väljakutse. Nii ongi Tartu volinikud Jaanipäevaks omadega täitsa läbi …
Meie fraktsioon on tundnud korduvalt muret Tartu linna eelarve seisu üle. Tundub, et laen on siinmail reformile armasam kui riigis. Meiegi tahame SüKut, kuid sellist mis ei võtaks ära raha lasteaedadelt ja teistelt Tartu tegevustelt ning ei paneks Tartu elu kümneks aastaks pausile.
Kui vaadata volikogu koosolekute sisu aasta ringi, siis ehk annaks siiski paremini planeerida nii koosolekuid kui ka eelarvet?
Juuni on Tartu poliitikas eriti keeruline kuu. Linnavalitsuse meelest on hea mõte pidada siis maha 2 volikogu istungit (sama juhtub muide detsembris). Mida see aga tavalise voliniku jaoks tähendab?
Volikogu komisjonid toimuvad sageli päeva lõpus aga ikkagi tööpäeva sees. Eestseisus ja rahanduskomisjon suisa reede hommikuti. Lisaks siis kahel neljapäeval volikogu algusega kell 15. Komisjonidele lisandub faktsiooni koosolek, et volikogus arutatavad dokumendid läbi töötada, küsimused, seisukohad kujundada jms. Tuletan meelde, et linnavalitsuse poliitikutele on see põhitöö aga volinikule lisatöö.
Jah, põhimõtteliselt saab volinik ka tasustatud. Kuid AEG selleks tööks tuleb ikkagi tekitada. Üks nädal komisjone ja ühe nädala volikogu on planeeritav, kuid kaks nädalat komisjone ning kaks volikogu on juba väljakutse. Nii ongi Tartu volinikud Jaanipäevaks omadega täitsa läbi …
Meie fraktsioon on tundnud korduvalt muret Tartu linna eelarve seisu üle. Tundub, et laen on siinmail reformile armasam kui riigis. Meiegi tahame SüKut, kuid sellist mis ei võtaks ära raha lasteaedadelt ja teistelt Tartu tegevustelt ning ei paneks Tartu elu kümneks aastaks pausile.
Kui vaadata volikogu koosolekute sisu aasta ringi, siis ehk annaks siiski paremini planeerida nii koosolekuid kui ka eelarvet?
vt ka tänast Ärilehe artiklit
Lisa kommentaar