Kuues aasta läheb
–
Vahel tuletan endale ikka meelde, et olen saamas alles 6, kui kopsude siirdamist poleks olnud, siis oleksingi jäänudki 49 aastaseks :) Naljakas kuidas see vahel täitsa meelest kipub ära minema ja siis jälle valusalt "silma" torkab.
Olen olnud nii toimekas kui vähegi võimalik. Nagu varasemalt kirjutasin, siis 2023 aasta talvel covidi läbipõdemine pani ikka põntsu mu (niigi kopsusiirdamise ajal põntsu saanud), neerudele. Tee, mis sa teed - need näitajad ei parane kohe kuidagi. Nüüd on saanud sellest hoopis teine eesmärk - nii hoida! Eriti madala vererõhuga olen ikka olnud hädas ja keskmaa suvekuumus Eestis mulle kohe üldse ei sobi aga õnneks meil selliseid perioode eriti pikalt ei kesta.
Muudes asjades võiks öelda, et ei tohi nuriseda. Alati võiks paremini aga halvasti nüüd küll ei ole.
Naljakas on ka. Näiteks kui mul on samaaegselt ravimid, mis tekitavad termoregulatsiooni häireid ehk on oht ülekuumeneda või alajahtuda, mis põhimõtteliselt tähendab et ma alati ei märka kui mul on tõesti liiga palav või liiga külm ja kui nii juba on, siis on "hilja". Siis on mul samas menopaus, mis samuti tekitab külma ja kuumatundeid. Ja siis on mul näiteks kurk valus, aevastan ja kerge nohu on ka ning siis tekib küsimus - kas mul on palavik või palav?
Ega ei jäägi muud üle kui kraadida. Kraadides on aga samuti vaja jälgida, et ma ei oleks enne kraadimist maganud selle kõrva peal, kust kraadin või et ma pole just äsja söönud korralikku lõunat, sest see tõstab ka mu kehatemperatuuri või et ma ei oleks just vannist tulnud, sest siis on mu normaalne kehatemperatuur ka kõrgem. Äge eks?
Kevad- suvel on alati vähem ka neid, kes abi või toetust küsiks-vajaks, sest kõik on puhkuse lainel. Suvel tundub kuidagi kindlam käia ka meiesugustel, kehvema immuunsusega inimestel, teiste seltskonnas, kohtuda paljude inimestega, käia kontserditel, kinos ja teatris maskita, kallistada ja olla igati sotsiaalselt aktiivsem. Sügis-talv-kevad möödub ju niikuinii sellises ettevaatlikumas seltskonnas või siis maski taga. Praegusel suvel on muidugi siit ja sealt kosta ikka viirustest, mis kimbutavad, seega jääb vaid pöidlad pihku panna ja loota, et need mulle külge ei hakka.
Suvi on igal juhul tore. Puhkama saan sel aastal küll alles poole juuli pealt, kuid selle eest võtan korraga 3,5 nädalaks aja maha ning puhkan sügisel ka veel ühe satsi. Tasakaal on oluline!
Muudes asjades võiks öelda, et ei tohi nuriseda. Alati võiks paremini aga halvasti nüüd küll ei ole.
Naljakas on ka. Näiteks kui mul on samaaegselt ravimid, mis tekitavad termoregulatsiooni häireid ehk on oht ülekuumeneda või alajahtuda, mis põhimõtteliselt tähendab et ma alati ei märka kui mul on tõesti liiga palav või liiga külm ja kui nii juba on, siis on "hilja". Siis on mul samas menopaus, mis samuti tekitab külma ja kuumatundeid. Ja siis on mul näiteks kurk valus, aevastan ja kerge nohu on ka ning siis tekib küsimus - kas mul on palavik või palav?
Ega ei jäägi muud üle kui kraadida. Kraadides on aga samuti vaja jälgida, et ma ei oleks enne kraadimist maganud selle kõrva peal, kust kraadin või et ma pole just äsja söönud korralikku lõunat, sest see tõstab ka mu kehatemperatuuri või et ma ei oleks just vannist tulnud, sest siis on mu normaalne kehatemperatuur ka kõrgem. Äge eks?
Kevad- suvel on alati vähem ka neid, kes abi või toetust küsiks-vajaks, sest kõik on puhkuse lainel. Suvel tundub kuidagi kindlam käia ka meiesugustel, kehvema immuunsusega inimestel, teiste seltskonnas, kohtuda paljude inimestega, käia kontserditel, kinos ja teatris maskita, kallistada ja olla igati sotsiaalselt aktiivsem. Sügis-talv-kevad möödub ju niikuinii sellises ettevaatlikumas seltskonnas või siis maski taga. Praegusel suvel on muidugi siit ja sealt kosta ikka viirustest, mis kimbutavad, seega jääb vaid pöidlad pihku panna ja loota, et need mulle külge ei hakka.
Suvi on igal juhul tore. Puhkama saan sel aastal küll alles poole juuli pealt, kuid selle eest võtan korraga 3,5 nädalaks aja maha ning puhkan sügisel ka veel ühe satsi. Tasakaal on oluline!
Lisa kommentaar