Pagulastest
–
Sageli tundub mulle, et Eesti riigivalitsemine on rohkem ajakirjanduse kui valitsuse enda käes. Näiteks pagulastemaatika. Paanikat külvab üks uus partei, üks vana parteilane on samuti oma väljaütlemistega jaburdusteni jõudnud, lehed kirjutavad ühel päeval üht ja teisel teist aga alatoon ikka a la "kui õudne see kõik on". Mina olen kuulnud "teooriat" ehk kuulujuttu, kuidas vallavanemad olla ammu saanud kasu tühjadest majadest ja pagulaste vastuvõtmise võimekusest raporteerida - seda enne veel kui asi ajakirjanduse veergudele jõudis. Kuidas on valitsuse kommunikatsioonibüroo võimekusega asju läbi arutada ning inimestele selgemalt kommunikeerida?
Miks peab a la üksikisiku arvamus kõlama nii ajalehes kui raadios? Miks peavad ministrid teemat kaitsma? Miks ei võeta initsiatiivi valituse poolt asja olemust, otsused jms põhjalikumalt selgitada?
Miks ei saa me seada nn oma reegleid - mitte pagulaste kvoodi osas, vaid selles osas millistel tingimusel me neid vastu võtame? Miks me ei saa korraldada korraga x pagulasele keeleõpet ja panna nad kohe tööle valdkondadesse kus meil endal töökäsi napib? Keeleõpe ja seda intensiivselt, peab olema iga pagulase puhul kohustuslik, eeltingimus ükskõik millise olemis või elamisloa saamiseks meie riigis. Kui riik õpetab keelt, siis näiteks saaks organiseerida neile hooldustöötaja õpet ja kogu riigis paigutada nad pärast elementaarset keeleõpet tööle hooldekodudesse?
Oluline on, et pagulasi võiks ühes piirkonnas olla pigem vähem, et nende integreerimine oleks valutum ning eesti keele oskamine hädavajalik.
Muidugi võib neid siia tulla (isegi siis kui omad reeglid kehtestame) igasuguseid :-) Aga olgem ausad eneste vastu - meid on ka praegu siin Eestimaal igasuguseid. Peaksime siis hakkama ka enda sees ringi vaatama ja osa paadiga mõnele teisele maale saatma?
ps. miks pildil on rõdutomatid? Sest sarnasus temaatikaga on ilmne - ostad taime, hoiad, kastad, heal juhul hakkab vohama, kuid kunagi ei või kindel olla mis värvi vilju hakkab kandma ...
Miks ei saa me seada nn oma reegleid - mitte pagulaste kvoodi osas, vaid selles osas millistel tingimusel me neid vastu võtame? Miks me ei saa korraldada korraga x pagulasele keeleõpet ja panna nad kohe tööle valdkondadesse kus meil endal töökäsi napib? Keeleõpe ja seda intensiivselt, peab olema iga pagulase puhul kohustuslik, eeltingimus ükskõik millise olemis või elamisloa saamiseks meie riigis. Kui riik õpetab keelt, siis näiteks saaks organiseerida neile hooldustöötaja õpet ja kogu riigis paigutada nad pärast elementaarset keeleõpet tööle hooldekodudesse?
Oluline on, et pagulasi võiks ühes piirkonnas olla pigem vähem, et nende integreerimine oleks valutum ning eesti keele oskamine hädavajalik.
Muidugi võib neid siia tulla (isegi siis kui omad reeglid kehtestame) igasuguseid :-) Aga olgem ausad eneste vastu - meid on ka praegu siin Eestimaal igasuguseid. Peaksime siis hakkama ka enda sees ringi vaatama ja osa paadiga mõnele teisele maale saatma?
ps. miks pildil on rõdutomatid? Sest sarnasus temaatikaga on ilmne - ostad taime, hoiad, kastad, heal juhul hakkab vohama, kuid kunagi ei või kindel olla mis värvi vilju hakkab kandma ...
Lisa kommentaar