Naised ja palgalõhe.
–
Palgalõhele mõtlesin esimest korda päris tõsiselt alles eelmisel aastal. Osalesin isegi seminaril - arutelul, mis andis olukorrast Eestis päris tõese pildi. Huviga lugesin sel nädalal Päevalehe artiklit võrdõiguslikkuses Saksamaa näitel. (Soo)kvootide vastu ja pooltargumendid on samuti huvitav temaatika.
Miks siis ikka kvoote rakendada? Mulle meedib mõte, et kõike mis suurriikides proovitud ei pea Eestis tingimata järele proovima. Küll aga võiksime me õppida teiste vigadest, mida me kahjuks samuti sageli ei tee.
Sookvootide sisseseadmist ei poolda mitmed poliitikud, kes selle ka ametlikult välja on öelnud. Pärast valimisi sai samuti öelda - näete, oli ju nimekirjades naisi aga neid lihtsalt ei valitud.
Päevalehe artiklis tuuakse häid näiteid sellest, et alati ei pea kehtestama (soo)kvooti. Küll aga saab hoiakuid ühiskonnas kiiremini mõjutada soovitud suunas, kui kehtestada mõningad piirid või piirangud. Hea näide on siinkohal poliitikast, kus näiteks valimisnimekirja registreerimisel võiks teha kohustuslikuks 40% naiste olemasolu nimekirjas või sugude võrdsuse tagamiseks triibuliste nimekirjade ehk mees-naine vaheldumisi kasutamise. Ja kui siis ei valita, siis alles võib öelda et selline on rahva tahe. Aga mitte praegu :)
Eestis on mehed kodutöödes hakanud enam kaasa lööma, lapsega kodus olemine on siiski pigem ema pärusmaa, üksikvanemate seas on ülekaalus naised, madalama palgaga töökohtadel samuti.
Tartus "lahvatanud skandaal" MADRUSE tänavanime üle on ju tegelikult totaalne jura. Samas näitab see väga selgelt, kuidas me teatud ametinimetusi (seega ka ameteid) väärtustame justkui rohkem kui teisi. Nii on ka öeldud, et ÕE ametinimetus hoiab eemalt mehed (mitte väike palk või raske töö). Loll, kes vabandust ei leia. Isikliku eeskuju vähene väärtustamine on see, mis takistab arengut. Meie endi hoiakud on need, mis muudavad maailma.
Olen alati öelnud, et naised pole paremad või halvemad. Naiste kaasamine loob suurema tasakaalu ning väärtustab neid küsimusi, mida tänane meestemaailma lihtsalt ei mõista. Tegelikult ka - ei mõistagi. Naised ja mehed on loodud erinevalt ja seega tuleb mõlema poole kaasamine kasuks kogu ühiskonnale - kõikides valdkondades:)
Sookvootide sisseseadmist ei poolda mitmed poliitikud, kes selle ka ametlikult välja on öelnud. Pärast valimisi sai samuti öelda - näete, oli ju nimekirjades naisi aga neid lihtsalt ei valitud.
Päevalehe artiklis tuuakse häid näiteid sellest, et alati ei pea kehtestama (soo)kvooti. Küll aga saab hoiakuid ühiskonnas kiiremini mõjutada soovitud suunas, kui kehtestada mõningad piirid või piirangud. Hea näide on siinkohal poliitikast, kus näiteks valimisnimekirja registreerimisel võiks teha kohustuslikuks 40% naiste olemasolu nimekirjas või sugude võrdsuse tagamiseks triibuliste nimekirjade ehk mees-naine vaheldumisi kasutamise. Ja kui siis ei valita, siis alles võib öelda et selline on rahva tahe. Aga mitte praegu :)
Eestis on mehed kodutöödes hakanud enam kaasa lööma, lapsega kodus olemine on siiski pigem ema pärusmaa, üksikvanemate seas on ülekaalus naised, madalama palgaga töökohtadel samuti.
Tartus "lahvatanud skandaal" MADRUSE tänavanime üle on ju tegelikult totaalne jura. Samas näitab see väga selgelt, kuidas me teatud ametinimetusi (seega ka ameteid) väärtustame justkui rohkem kui teisi. Nii on ka öeldud, et ÕE ametinimetus hoiab eemalt mehed (mitte väike palk või raske töö). Loll, kes vabandust ei leia. Isikliku eeskuju vähene väärtustamine on see, mis takistab arengut. Meie endi hoiakud on need, mis muudavad maailma.
Olen alati öelnud, et naised pole paremad või halvemad. Naiste kaasamine loob suurema tasakaalu ning väärtustab neid küsimusi, mida tänane meestemaailma lihtsalt ei mõista. Tegelikult ka - ei mõistagi. Naised ja mehed on loodud erinevalt ja seega tuleb mõlema poole kaasamine kasuks kogu ühiskonnale - kõikides valdkondades:)
Lisa kommentaar