Ilma poliitikata päris nagu ei saa ...
–
Vaatan mina siin seda valitsust ja ei oskagi midagi enam mõelda. Kui see kokku pandi, siis kehitasin õlgu ja elasin poliitikata edasi. Hetkel tundub aga, et kogu aeg kohe nagu miskit torgib.
Tegelikult peaks ikka tõeliselt ajalehtede lugemise ära jätma, sest torkima hakkas just siis kui Päevaleht kirjutas mida ja millised ministrid veel enne suvepuhkust ära peaksid tegema. Tänu väljatoodud tabelile torkas vägisi silma, et enamus "halbu" otsuseid tuleb ellu viia IRL juhitavatel ministeeriumitel. Teisena tekitas nõutust seegi, et ministrid pole nagu väga valdkonnaga kursis olevad ministrid või vähemalt on valdkonna asjatundjad vähemuses.
Kokkuvõttes tekitas see pilt tunde, et üsna varsti mängib Reformierakond välja oma järgmised malekäigud. Tegelikult on ju suisa 2 võimalust:
1. kui tehakse ära, milles kokku lepitud ja rahvas pole rahul - siis saab uue valitususe kokku panna, kuna rahvas tahtis nii
2. kui ei tehta ära - siis saab uue valitsuse kokku panna, kuna kokkulepitud asjad jäid tegemata. Päris lihtne skeem kui mõtlema hakata.
Kahjuks või õnneks olen ma otsustanud, et näen inimestes eelkõige head ! Ja kuna ka sellel nädalal käis uudistevoost läbi teade, et "naised ei oska malet mängida", siis tühja sest minu malemängu arutelust valitsuse üle :)
Hoopis lõbusam hakkas mul aga sellest hetkest kui värske haridusminister tahtis teada - miks ikkagi kõrgkoolide detsembrikuu eelarvekulud on suuremad kui teistel kuudel ... Noh tegelikult peaksid seda ka ministeeriumi ametnikud juba teadma, kuid "küsija suu pihta ei lööda" ja "kordamine on tarkuse ema". Detsembrikuu arved on suuremad kui teistel kuudel väga lihtsatel põhjustel - näiteks ilm läheb külmemaks ja kütte- ning elektriarved suurenevad, üliõpilased on enamuses kõrgkoolis (mitte praktikal) ja seega isegi veearved suurenevad ja novembrikuu arved teatavasti makstakse detsembris, samuti tehakse käsunduslepinguga õppejõududele I semestri väljamakseid ning praktikabaasid esitavad kõrgkoolile sügissemestri arveid. Lisaks peab kõrgkool novembri lõpul oma sünnipäeva (seekord näiteks koos 400 inimeselise konverentsiga) ja sellega seonduvad arved lihtsalt laekuvad detsembris. Loomulikult maksame me võimalusel lisaks ka preemiaid.
Samas on tööandjad kõrgkoolil kukil oodates lahendusi erinevatele probleemidele. Kõik need lahendused hõljuvad aga sotsiaal- ja haridusministeeriumi siseruumides. Kuna ministrid on taas uued, isegi mitmed osakonnajuhatajad vahetuvad, siis tuleb ilmselt kõrgkoolil taas mitmete probleemide lahendamise vajadusi ja võimalusi otsast peale hakata selgitama. Tööandjatele muideks, on seda väga raske selgeks teha, et nii mõnigi asi vaid ministeeriumite taga seisab.
Igal juhul ootan huviga milliseid pöördeid või küsimusi lähikuudel erinevate ministeeriumite toimetamine võtab st et ei saa kohe kuidagi ilma poliitikata :)
Kokkuvõttes tekitas see pilt tunde, et üsna varsti mängib Reformierakond välja oma järgmised malekäigud. Tegelikult on ju suisa 2 võimalust:
1. kui tehakse ära, milles kokku lepitud ja rahvas pole rahul - siis saab uue valitususe kokku panna, kuna rahvas tahtis nii
2. kui ei tehta ära - siis saab uue valitsuse kokku panna, kuna kokkulepitud asjad jäid tegemata. Päris lihtne skeem kui mõtlema hakata.
Kahjuks või õnneks olen ma otsustanud, et näen inimestes eelkõige head ! Ja kuna ka sellel nädalal käis uudistevoost läbi teade, et "naised ei oska malet mängida", siis tühja sest minu malemängu arutelust valitsuse üle :)
Hoopis lõbusam hakkas mul aga sellest hetkest kui värske haridusminister tahtis teada - miks ikkagi kõrgkoolide detsembrikuu eelarvekulud on suuremad kui teistel kuudel ... Noh tegelikult peaksid seda ka ministeeriumi ametnikud juba teadma, kuid "küsija suu pihta ei lööda" ja "kordamine on tarkuse ema". Detsembrikuu arved on suuremad kui teistel kuudel väga lihtsatel põhjustel - näiteks ilm läheb külmemaks ja kütte- ning elektriarved suurenevad, üliõpilased on enamuses kõrgkoolis (mitte praktikal) ja seega isegi veearved suurenevad ja novembrikuu arved teatavasti makstakse detsembris, samuti tehakse käsunduslepinguga õppejõududele I semestri väljamakseid ning praktikabaasid esitavad kõrgkoolile sügissemestri arveid. Lisaks peab kõrgkool novembri lõpul oma sünnipäeva (seekord näiteks koos 400 inimeselise konverentsiga) ja sellega seonduvad arved lihtsalt laekuvad detsembris. Loomulikult maksame me võimalusel lisaks ka preemiaid.
Samas on tööandjad kõrgkoolil kukil oodates lahendusi erinevatele probleemidele. Kõik need lahendused hõljuvad aga sotsiaal- ja haridusministeeriumi siseruumides. Kuna ministrid on taas uued, isegi mitmed osakonnajuhatajad vahetuvad, siis tuleb ilmselt kõrgkoolil taas mitmete probleemide lahendamise vajadusi ja võimalusi otsast peale hakata selgitama. Tööandjatele muideks, on seda väga raske selgeks teha, et nii mõnigi asi vaid ministeeriumite taga seisab.
Igal juhul ootan huviga milliseid pöördeid või küsimusi lähikuudel erinevate ministeeriumite toimetamine võtab st et ei saa kohe kuidagi ilma poliitikata :)
Lisa kommentaar