Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Maskidest hoopis teise nurga alt

Olen olnud maskikandja umbes 1,5 aastat. Tõsi, suvel ei ole seda siiani eriti kasutanud. 2019.aasta talvel aga käisin näiteks kõikjal poes ka maskiga. Maskiga on kindlasti raskem hingata, lisaks on palav  ja kui liikuda õuest näiteks poodi, siis kipuvad ikka prillid uduseks ning mask niiskeks, AGA märkasin juba eelmisel aastal veel üht ebamugavat kõrvalmõju. 
Minu mask on tellitud Cambridge'i ülikoolist, see on pestavast materjalist ja filtriga, selle võrra on see tavalisest maskist paksem. Perega liikudes ja suheldes pidin sageli oma ütluseid kordama. Nad ei kuulnud või ei saanud täpselt aru, mida ma maski tagant ütlesin. Okey - eelmisel aastal olid ka mu häälepaelad kannatada saanud ning mõnel päeval ehk oligi viga minu diktsioonis :). Päriselt oli tüütu, et pidin muudkui asju kordama.

Täna, kui räägime kõikjal maskide kasutamisest ühiskondlikus ruumis, näiteks saab mask siiski mingiks ajaks ilmselt normiks ühistranspordis sh lennates, siis mõtlen oma kogemuse najal nendele inimestele, kellel on kõnedefekt või ka 200 000 inimesele, kellel on kuulmislangus.

Igapäevaselt me isegi ei märka, et need inimesed on kuidagi erilised või teistsugused.  Nad vaatavad meie nägu, suud, miimikat ja paljud suudavad huuletelt lugeda. Vanemad inimesed sätivad end niiviisi sinu kõrvale, et nad kuuleksid paremini ja ka kuuldeaparaadid lähevad järjest paremaks, AGA ... Minu kogemus ütleb, et isegi kui rääkida maski tagant rahulikult, kõva ja selge häälega, oli muu segava müra taustal sellest vahel keeruline aru saada.  Ja seda olukorras, kus inimestel oli pigem ega ja tahtmist mind kuulata.

Kujutage aga nüüd ette situatsiooni, kus mask on ees nii bussijaama kassapidajal, kelle ees on veel pleksiklaas ning  vaegkuuljal seal klaasi taga. Ainuke võimalus end "kuuldavaks" teha on kirjutada. Kas me oleme selleks valmis?

Maailmast jõudsid meieni tervishoiutöötajate pildid, kes kleepisid oma kaitseriietuse ehk UFO-kostüümi peale endast pildi koos nimega. Ikka selleks, et olla patsiendile inimlikum. Nüüd kui ka tervishoiuasutuses jäävad kaitseriietused pikemaks kasutusele, tuleb ka seal mõelda kuidas olukorda patsientidele inimlikumaks muuta.

Filmis pole kõik päris, aga sattusin "Grey anatoomia" ühes osas nägema nö eest läbipaistva kilega maskide kasutamist.  Nii oli lihtsam üksteisest aru saada inimestel, kes on harjunud huultelt lugema. Ma ei tea kas nn läbipaistvad maskid on viirustekindlad ja ei tea sedagi kas, kust ja millise hinnaga neid on võimalik soetada, kuid nende kasutamist tasuks kindlasti  kaaluda. Vastavalt nende turvalisusele kas siis kasvõi vaid teenindusasutustes - poodides, aga kui turvaliseus võimaldab, siis kindlasti ka tervishoius.

Oleme ka päriselt inimeste poole ehk samm lähemale inimkesksele tervishoiule.

Loe lisaks: 
https://edition.cnn.com/2020/04/02/opinions/deaf-hard-of-hearing-face-masks-brooks/index.html?fbclid=IwAR1IBHZvvhKmN0HrBeVfsR9aTrbYHMHioRgo2eXr51nisVpRUVCZzms4hwY

https://kikiarvab.blogspot.com/?fbclid=IwAR3XjYcW8p1YlS9CL3giCMliz6NAg53pXv871B0b2rC_6eBCy2lJBflGCCs
Eelmine
Kui TÜK juhatuse esimees oleks olnud naine...
Järgmine
Emadepäev ja emaga seotud lapsepõlvemälestus

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 4

injpgTHMPhJcy rsbDKaHWJmzMhA May 26, 2020
HtCTsFGP hrCOVfFLkncmBbYR May 26, 2020
AuTBQZPjSsFex KYsbCTSip Jul 03, 2020
FzXcfeJNVR LeETAsbqG Jul 03, 2020