Lammas all paremal nurgas ... ehk patsient haiglas
–
Kes päriselt seisab haiglas patsiendi eest? Olete tundnud seda tunnet, et sulle öeldakse tervishoiusasutuses midagi millest sa aru ei saa aga mida sa pead tegema ja küsida ka ei oska või pole seletajal aega seletada? Või et antakse kätte saatekiri ja saadetakse kuhugi aga ei saa aru kuhu täpselt või veel vähem milleks?
Ma arvan, et olen keskmiselt teadlikum ning kindlasti julgem küsija kui enamus inimesi, kuid ka mina tunnen aeg-ajalt nõutust. Küsite siis, kus? Vahest väga lihtsates asjades.
Näiteks kui haigla WCs on paigutatud WC paberi hoidja niimoodi, et sellest on võimalik ilmselt ainult korralikul akrobaadil paber kätte saada. Kui sul juhtuvad olema küljes mõned torud või siis oled lihtsalt mõne koha pealt lõigutud patsient, siis sa kas ei ulatu paberini või ei suuda end nii kaheksaks keerata, et seda kätte saada. 2017 aastal kirjutasin sellest, et tänapäeval võiks igal pool WCs olla nn kraani külge käiv käsidušš. Nüüd olen sellist päris mitmes kohas juba näinud :) AGA näiteks WC loputuskasti kõrval ehk kasutaja jaoks selja taga!
2006 aastal haiglas viibides juhtisin tähelepanu dušširuumi paigaldatud dušši hoidjatel-kinnititele ning konksudele. Edaspidi olen veel mõned korrad seda maininud ... Nüüdseks oleme jõudnud sinnamaani, et duššihoidikud on olemas ka nn vöö kõrgusel aga (käteräti või riiete) konksud pole eriti pesemiskohale lähemale või paremale kõrgusele kolinud.
Haiglasöögist ja selle temperatuurist olen samuti kirjutanud. Ega sellest muidu asja ei saa kui keegi sellega haigast seest süstemaatiliselt ei tegele. Ventilatsioon või palatite väljanägemine samuti sh näiteks kasvõi kardinate olemasolu ja võimalus neid kasutada. Koristamine ehk puhtus tervikuna on samuti probleem. Ei saa ma endiselt aru loogikast, miks koristusfirma peab töötama varahommikul? Ideaalis peaks ka haiglat koristama a la kell 20 - 22, siis magaks inimesed puhtas keskkonnas ning öösel liigutakse vähem ehk ei lähe ka niiiiii mustaks ning hommikustele tulijtele ei jää koristamine jalgu. Rääkimata koristamise kvaliteedist, mis ei sõltu mitte koristusvahenditest, vaid koristust tegevast inimesest.
Oleme rääkinud sellestki, et kas tänapäeval televiisor ja internet haiglas on inimõigus või mitte? Ka selles küsimuses tuleb võtta seisukoht. On kohti, kus selle eest tuleb eraldi tasuda aga võimalus on. On kohti kus seda üldse oluliseks ei peeta.
Kelle poole siis pöörduda?
Ilmselgelt on sellised "pisiasjad" ikka õdede rida. Iga osakonna õendusjuht peab ringi vaatama, et keskkond on töötaja ja patsiendi jaoks turvaline, võimalikult mugav ja ka toetav. Kasvõi ise teenust testima või igapäevasel ringkäigul kontrollima. Vajadusel kasvõi vihaselt selle nimel võitlema - haigla juhtkonna või kasvõi kogu riigiga.
Tervishoiusüsteemis on just õed need, kelle ametikoht nõuab hääle kõlamist, vastutuse võtmist ning peale enda õiguste ka patsiendi eest seismist! Selgitusi vajavad igasugused patsiendid ja nende lähedased, lepime ometigi kokku et palju infot saavad, tohivad ja oskavad anda õed. Loome võimaluse päriselt patsientidega rääkimiseks ja nende murede kuulamiseks-lahendamiseks. Mõtleme kui patsient haiglast koju läheb kellele ja kuidas ta võib kirjutada või helistada, et vastuseid saada, et mitte tüsistustega haiglasse tagasi naasta. Loome tervishoiusüsteemis terviklahendused kaardistades kogu patsiendi teekonda nii enne kui pärast haiglat ning mõeldes välja kuidas on mõistlikum, mitte kuidas saab arveid esitada!
Julgeid valikuid kõigile ning MIKS küsimuse esitamisi nii endale kui teistele.
ÕDEDE HÄÄL KÕLAMA - NII ENDA KUI PATSIENDI EEST!
Näiteks kui haigla WCs on paigutatud WC paberi hoidja niimoodi, et sellest on võimalik ilmselt ainult korralikul akrobaadil paber kätte saada. Kui sul juhtuvad olema küljes mõned torud või siis oled lihtsalt mõne koha pealt lõigutud patsient, siis sa kas ei ulatu paberini või ei suuda end nii kaheksaks keerata, et seda kätte saada. 2017 aastal kirjutasin sellest, et tänapäeval võiks igal pool WCs olla nn kraani külge käiv käsidušš. Nüüd olen sellist päris mitmes kohas juba näinud :) AGA näiteks WC loputuskasti kõrval ehk kasutaja jaoks selja taga!
2006 aastal haiglas viibides juhtisin tähelepanu dušširuumi paigaldatud dušši hoidjatel-kinnititele ning konksudele. Edaspidi olen veel mõned korrad seda maininud ... Nüüdseks oleme jõudnud sinnamaani, et duššihoidikud on olemas ka nn vöö kõrgusel aga (käteräti või riiete) konksud pole eriti pesemiskohale lähemale või paremale kõrgusele kolinud.
Haiglasöögist ja selle temperatuurist olen samuti kirjutanud. Ega sellest muidu asja ei saa kui keegi sellega haigast seest süstemaatiliselt ei tegele. Ventilatsioon või palatite väljanägemine samuti sh näiteks kasvõi kardinate olemasolu ja võimalus neid kasutada. Koristamine ehk puhtus tervikuna on samuti probleem. Ei saa ma endiselt aru loogikast, miks koristusfirma peab töötama varahommikul? Ideaalis peaks ka haiglat koristama a la kell 20 - 22, siis magaks inimesed puhtas keskkonnas ning öösel liigutakse vähem ehk ei lähe ka niiiiii mustaks ning hommikustele tulijtele ei jää koristamine jalgu. Rääkimata koristamise kvaliteedist, mis ei sõltu mitte koristusvahenditest, vaid koristust tegevast inimesest.
Oleme rääkinud sellestki, et kas tänapäeval televiisor ja internet haiglas on inimõigus või mitte? Ka selles küsimuses tuleb võtta seisukoht. On kohti, kus selle eest tuleb eraldi tasuda aga võimalus on. On kohti kus seda üldse oluliseks ei peeta.
Kelle poole siis pöörduda?
Ilmselgelt on sellised "pisiasjad" ikka õdede rida. Iga osakonna õendusjuht peab ringi vaatama, et keskkond on töötaja ja patsiendi jaoks turvaline, võimalikult mugav ja ka toetav. Kasvõi ise teenust testima või igapäevasel ringkäigul kontrollima. Vajadusel kasvõi vihaselt selle nimel võitlema - haigla juhtkonna või kasvõi kogu riigiga.
Tervishoiusüsteemis on just õed need, kelle ametikoht nõuab hääle kõlamist, vastutuse võtmist ning peale enda õiguste ka patsiendi eest seismist! Selgitusi vajavad igasugused patsiendid ja nende lähedased, lepime ometigi kokku et palju infot saavad, tohivad ja oskavad anda õed. Loome võimaluse päriselt patsientidega rääkimiseks ja nende murede kuulamiseks-lahendamiseks. Mõtleme kui patsient haiglast koju läheb kellele ja kuidas ta võib kirjutada või helistada, et vastuseid saada, et mitte tüsistustega haiglasse tagasi naasta. Loome tervishoiusüsteemis terviklahendused kaardistades kogu patsiendi teekonda nii enne kui pärast haiglat ning mõeldes välja kuidas on mõistlikum, mitte kuidas saab arveid esitada!
Julgeid valikuid kõigile ning MIKS küsimuse esitamisi nii endale kui teistele.
ÕDEDE HÄÄL KÕLAMA - NII ENDA KUI PATSIENDI EEST!
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 2