Kui palju peab õppima ja arenema
–
Peaks olema suhteliselt selge, et mida rohkem sa oled elus ennast harinud, seda kergem peaks olemas sul leida tööd ja iseeenda eluga hakkama saada. Tänapäeval võib aga ka varem omandatud töö vajadus otsa saada ning sa pead otsast peale hakkama. Kuid mis siis sellest?
Päriselt on kõik kinni meie enda mõtlemises. Meie suhtumises, meie arvamustes ja selles kui palju me laseme ennast mõjutada teiste arvamusest.
Õppida on vaja. Eestis on ühelt poolt probleem selles, et kõik õpilased ei jätka oma õpinguid ning ei omanda mõnd kutset. Nõue õppimist jätkata saab seda olukorda parandada, kui tööandjad ja kutsehariduskeskused teevad suurepärast koostööd ning pakuvad õppekavu, mida päriselt saab tööturul koheselt kasutada. Lootust on.
Areng on võimalik igas vanuses. Me ei õpi enam ühte ametit kogu eluks ja isegi ühes ametis ei saa enam terve elu hakkama ilma täiendõppeta. Meil ei ole kõigil aga harjumust kogu elu õppida. Seda tuleb muuta, nii nagu ka tööandjate suhtumist 55+ inimeste õpivõimesse. Pensionieas töötaja võib teha tasa aeglasema tegutsemise oma põhjalikkuse ja lojaalsusega. Noor või vana ei ole vastandid, vaid rikastavad kogemust ja loovad koos parema tulemuse. Koostöö on meil lihtsalt nõrk.
Enesekindlust on võimalik kasvatada. Kuulen üha enam kuidas palju ei soovi vastutust, sest see toob liigse stressi ja sunnib "ületööd tegema. Kas ikka on nii? Tegelikult on muutunud iga töö järjest vastutusrikkamaks. Iga kett on ju nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli - seega on oluline iga inimene igas tööprotsessi lülis ja vastutus on kõikjal. Juhi puhul on tõesti suhtlemist ja toetamist ja eesmärgistamist ja tulemustele orienteeritust ehk pisut rohkem aga ilma meeskonnatööta ei saa enam ükski juht hakkama. Jah, juhil on rohkem vaja "teiste järel" oodata ning enam keskenduda teiste motiveerimisele, kuid ka juht vajab töötajatelt tuge.
Teineteise toetamine, julgustamine, esiletõstmine on muutunud vastastikku oluliseks. Millal Sina viimati märkasid mida teised teevad ? Millal Sa tundsid huvi, mida Sinu töökaaslane teeb või suisa õpetasid kolleegile midagi päriselt kasulikku? Märka, aita, kuula ja küsi, siis aidatakse, märgatakse, kuulatakse ja küsitakse ka Sinult.
Õppida on vaja. Eestis on ühelt poolt probleem selles, et kõik õpilased ei jätka oma õpinguid ning ei omanda mõnd kutset. Nõue õppimist jätkata saab seda olukorda parandada, kui tööandjad ja kutsehariduskeskused teevad suurepärast koostööd ning pakuvad õppekavu, mida päriselt saab tööturul koheselt kasutada. Lootust on.
Areng on võimalik igas vanuses. Me ei õpi enam ühte ametit kogu eluks ja isegi ühes ametis ei saa enam terve elu hakkama ilma täiendõppeta. Meil ei ole kõigil aga harjumust kogu elu õppida. Seda tuleb muuta, nii nagu ka tööandjate suhtumist 55+ inimeste õpivõimesse. Pensionieas töötaja võib teha tasa aeglasema tegutsemise oma põhjalikkuse ja lojaalsusega. Noor või vana ei ole vastandid, vaid rikastavad kogemust ja loovad koos parema tulemuse. Koostöö on meil lihtsalt nõrk.
Enesekindlust on võimalik kasvatada. Kuulen üha enam kuidas palju ei soovi vastutust, sest see toob liigse stressi ja sunnib "ületööd tegema. Kas ikka on nii? Tegelikult on muutunud iga töö järjest vastutusrikkamaks. Iga kett on ju nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli - seega on oluline iga inimene igas tööprotsessi lülis ja vastutus on kõikjal. Juhi puhul on tõesti suhtlemist ja toetamist ja eesmärgistamist ja tulemustele orienteeritust ehk pisut rohkem aga ilma meeskonnatööta ei saa enam ükski juht hakkama. Jah, juhil on rohkem vaja "teiste järel" oodata ning enam keskenduda teiste motiveerimisele, kuid ka juht vajab töötajatelt tuge.
Teineteise toetamine, julgustamine, esiletõstmine on muutunud vastastikku oluliseks. Millal Sina viimati märkasid mida teised teevad ? Millal Sa tundsid huvi, mida Sinu töökaaslane teeb või suisa õpetasid kolleegile midagi päriselt kasulikku? Märka, aita, kuula ja küsi, siis aidatakse, märgatakse, kuulatakse ja küsitakse ka Sinult.
Lisa kommentaar