Korduma kippuvad küsimused - minu tervise kohta
–
Sõltumata sellest kui palju ma kirjutan või kui palju loetakse blogipostitusi on ikka küsimusi, mis kerkivad korduvalt esile. Eriti nüüd kui olen mõne, väljaspool suguvõsa, inimesega juba kohtunud või jalutanud või muudmoodi suhelnud. Seega võtan mõne teema siinkohal veel korra ette
1. kuidas on nüüd hingamine võrreldes eelnevaga? Kuidas Sa ilma lisahapnikuta saad?
Täitsa tavaline tunne on, kuidagi ei ole eriline. On täitsa tavalise inimese, tavalise hingamise tunne ehk et hingan nagu Sina. Aevastamisel või köhimisel on veel nn haavavalu tunda. Lisahapnikuta hingamine on olnud lihtsalt normaalne alates 5ndast päevast pärast operatsiooni. Nagu olen kirjutanud, need on minu kopsud.
Aaa, vahe on selles, et nüüd mul ei teki õhupuudusega kaasnevat paanikahäiret sh südamekloppimist kui olen väikestes, kinnistes ruumides või kui mul hakkab palav või kui ma teen midagi füüsilist. Ja ma oskan taas higistada, mida ma enne operatsiooni enam ei osanud.
2. miks ma nii paljusid asju ikka teha ei saa?
Kuna siirdamise järgselt on vajalik inimese immuunsus maha suruda et keha võõrad kopsud vastu võtaks, siis olen äärmiselt vastuvõtlik kõikvõimalikele viirustele, bakteritele, haigustele jms. Lisaks tekitavad ravimeid mitmeid kõrvaltoimeid. Jah, need on äärmiselt individuaalsed ja kõrvaltoimed muutuvad - vastavalt kuidas mõnede ravimi kogused vähenevad või ka kuidas keha reageerib. Näiteks kui kirjutasin, et steroididest tekib "kuunägu", siis praeguseks on steroidide annus poole väikem ja tuleb tagasi ka minu nägu :)
3. kaua ma neid ravimeid pean võtma ja kas haigekassa ikka kompenseerib?
Enamust praegu võetavatest ravimitest (hetkel 9 erinevat), tuleb võtta elu lõpuni. Kõrvaltoimete tõttu on vaja jälgida regulaarselt erinevaid näitajaid, et vajadusel õigeaegselt sekkuda. Äratõuke ravimid on haigekassa poolt 100% kompenseeritud, mõni toetav ravim osaliselt ning näiteks kaltsium ja magneesium jms tuleb apteegist ise soetada. Päris naljakas on osta näiteks magneesiumipulbrit ja kuulata kuidas apteeker kinnitab "üks pakk päevas". Tegelikult tarbin hetkel 3x 300mg päevas ja seega saab 20nene pakk kiirelt otsa. Ilmselt pean neid erinevatest apteekidest soetama, muidu tundun varsti "kahtlane".
4. miks ma maski kannan?
Sest gripp jt viirused on liikvel ehk iga inimene võib olla minu jaoks "ohtlik". Oluline on kõikvõimalikest viirustest ja bakteritest jms eemal hoida, kuna peaaegu olematu immunsusega (mis on ravimitega maha surutud, et ei tekiks kopsude äratõuke reaktsiooni) võib haigestumine olla väga tõsine ning lõppeda väga halvasti. Sel samal põhjusel ei ole ma enam kallistaja ning kui lähebki kätlemiseks, siis desinfitseerin pärast käsi. Seega kui kohtume - ära solvu.
Mida inimesed veel ütlevad või mainivad kui me kohtume....
... et naljakas on vaadata et ma enam ei hingelda (trenni tehes hingeldan)
... et ma käin nii kiiresti (ei käi iga päev, vahel valutan)
... et ma näin nii teistsugune (kuigi ei ole)
... et neil on piinlik hädaldada kui nad mõtlevad mida ma olen läbi elanud
... et nad oskavad nüüd õigesti suuri tablette neelata
... et nad ei saa aru kuidas ma suudan nii optimistlik olla, kogu aeg (ausalt ei ole kogu aeg aga enamus ajast küll)
... et meditsiin on ikka ime (jah on küll elupäästmise osas, elukvaliteedi tagamise osas on veel päris pikk samm edasi liikuda)
... et kuidas küll minuga sellised asjad juhtuvad (ma ise ei imesta enam ammu, vaid võtangi ennast "erilisena" ehk nagu kõik inimesed on erinevad ja erilised)
... et ma peaksin raamatu kirjutama (võiks aga praegu ei ole veel õige aeg ja kui ma blogi pean, siis kes küll seda raamatut lugeda viitsiks ...)
Küsige julgelt kui teil on küsimusi. Üldine vastus on, et iga päevaga tundub üha rohkem et on võimalik naasta tavaellu tavainimesena ning harjuda kõige selle uuega mis on mu ellu lisandunud. Ehk olen veelkordne tõestus - inimene harjub kõigega või saab kõigega hakkama kui ta vaid ise tahab ning vajadusel teistelt samasugustelt "hulludelt" inimestelt toetust saab.
ps. Riigikogu valimised - nr 1160!
Täitsa tavaline tunne on, kuidagi ei ole eriline. On täitsa tavalise inimese, tavalise hingamise tunne ehk et hingan nagu Sina. Aevastamisel või köhimisel on veel nn haavavalu tunda. Lisahapnikuta hingamine on olnud lihtsalt normaalne alates 5ndast päevast pärast operatsiooni. Nagu olen kirjutanud, need on minu kopsud.
Aaa, vahe on selles, et nüüd mul ei teki õhupuudusega kaasnevat paanikahäiret sh südamekloppimist kui olen väikestes, kinnistes ruumides või kui mul hakkab palav või kui ma teen midagi füüsilist. Ja ma oskan taas higistada, mida ma enne operatsiooni enam ei osanud.
2. miks ma nii paljusid asju ikka teha ei saa?
Kuna siirdamise järgselt on vajalik inimese immuunsus maha suruda et keha võõrad kopsud vastu võtaks, siis olen äärmiselt vastuvõtlik kõikvõimalikele viirustele, bakteritele, haigustele jms. Lisaks tekitavad ravimeid mitmeid kõrvaltoimeid. Jah, need on äärmiselt individuaalsed ja kõrvaltoimed muutuvad - vastavalt kuidas mõnede ravimi kogused vähenevad või ka kuidas keha reageerib. Näiteks kui kirjutasin, et steroididest tekib "kuunägu", siis praeguseks on steroidide annus poole väikem ja tuleb tagasi ka minu nägu :)
3. kaua ma neid ravimeid pean võtma ja kas haigekassa ikka kompenseerib?
Enamust praegu võetavatest ravimitest (hetkel 9 erinevat), tuleb võtta elu lõpuni. Kõrvaltoimete tõttu on vaja jälgida regulaarselt erinevaid näitajaid, et vajadusel õigeaegselt sekkuda. Äratõuke ravimid on haigekassa poolt 100% kompenseeritud, mõni toetav ravim osaliselt ning näiteks kaltsium ja magneesium jms tuleb apteegist ise soetada. Päris naljakas on osta näiteks magneesiumipulbrit ja kuulata kuidas apteeker kinnitab "üks pakk päevas". Tegelikult tarbin hetkel 3x 300mg päevas ja seega saab 20nene pakk kiirelt otsa. Ilmselt pean neid erinevatest apteekidest soetama, muidu tundun varsti "kahtlane".
4. miks ma maski kannan?
Sest gripp jt viirused on liikvel ehk iga inimene võib olla minu jaoks "ohtlik". Oluline on kõikvõimalikest viirustest ja bakteritest jms eemal hoida, kuna peaaegu olematu immunsusega (mis on ravimitega maha surutud, et ei tekiks kopsude äratõuke reaktsiooni) võib haigestumine olla väga tõsine ning lõppeda väga halvasti. Sel samal põhjusel ei ole ma enam kallistaja ning kui lähebki kätlemiseks, siis desinfitseerin pärast käsi. Seega kui kohtume - ära solvu.
Mida inimesed veel ütlevad või mainivad kui me kohtume....
... et naljakas on vaadata et ma enam ei hingelda (trenni tehes hingeldan)
... et ma käin nii kiiresti (ei käi iga päev, vahel valutan)
... et ma näin nii teistsugune (kuigi ei ole)
... et neil on piinlik hädaldada kui nad mõtlevad mida ma olen läbi elanud
... et nad oskavad nüüd õigesti suuri tablette neelata
... et nad ei saa aru kuidas ma suudan nii optimistlik olla, kogu aeg (ausalt ei ole kogu aeg aga enamus ajast küll)
... et meditsiin on ikka ime (jah on küll elupäästmise osas, elukvaliteedi tagamise osas on veel päris pikk samm edasi liikuda)
... et kuidas küll minuga sellised asjad juhtuvad (ma ise ei imesta enam ammu, vaid võtangi ennast "erilisena" ehk nagu kõik inimesed on erinevad ja erilised)
... et ma peaksin raamatu kirjutama (võiks aga praegu ei ole veel õige aeg ja kui ma blogi pean, siis kes küll seda raamatut lugeda viitsiks ...)
Küsige julgelt kui teil on küsimusi. Üldine vastus on, et iga päevaga tundub üha rohkem et on võimalik naasta tavaellu tavainimesena ning harjuda kõige selle uuega mis on mu ellu lisandunud. Ehk olen veelkordne tõestus - inimene harjub kõigega või saab kõigega hakkama kui ta vaid ise tahab ning vajadusel teistelt samasugustelt "hulludelt" inimestelt toetust saab.
ps. Riigikogu valimised - nr 1160!
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 1