Keskmiselt 33 e-kirja päevas
–
Mul oli ametlik puhkusepäev 1.septembril. Plaanisin seega 3 päeva oma meilboxi mitte vaadata. Muidugi tulevad mul e-kirjad ka telefoni ja päeva jooksul ekraaninurgas lugemata kirjade arv muudkui kasvas. Olin siiski sel korral edukas ja suutsin kolm päeva sellest numbrist mööda vaadata. Üks tööpäev ilma e-kirju lugemata ja seda veel reedel. Pole ju mingi probleem?
Esmaspäeval arvutit avades leidsin 37 vastamata kirja. Paar neist olid infokirjad, mõned vastused minu soovitud infoga ja pea pooled sellised, millega tuli tegeleda. Lugeda, süveneda, mõelda, vastata. Tõsi paar neist olid kordused a la "kas sa pole mu kirja kätte saanud", ehk reedel 2 korda saadetud, mis pani mind omakorda mõtlema - "olen vist ikka veel liiga kiire e-kirjadele vastaja :) "
Seekord oli tähelepanuväärne, et ühtki kirja polnud tõesti tulnud nädalavahetusel. Mis on tore. Nädalavahetusel peaks võimalusel puhkama, tegelema koduste asjadega või lihtsalt olema niisama. Tean, et see ei õnnestu alati ja valvetega töö puhul on asi veelgi keerulisem. Ühtlasi on näiteks EÕL volikogu liikmed vabatahtlikud töötajad ja nii hõivatud, et liidu asjadega tegelemiseks ongi sageli reede õhtu või pühapäev :(
Ilma vähemalt ühe hingamispäevata nädalas ei tohiks keegi meist pikalt oma elu plaanida. Ideaalis lisaks sellele veel 1 päev, mis palgatööd ei sisalda. Kehtestasin endale selle reegli nii 7-8 aastat tagasi. Loomulikult olen ise neid reegleid eiranud korduvalt ning ega õdede liiduski alguses teisiti läinud. Nüüd hakkab aastaring täis saama ja seega üritan seda rütmi ikka võimalikult sageli tabada.
EÕL juhatuse liikmete käest küsitakse ikka ja jälle, mida EÕL juhatus ikkagi täpsemalt teeb. Väga lihtsalt sellele vastata ei saagi. Meie tööajast väga suure osa võtab suhtlemine ja mitte ainult e-kirja teel. Näiteks kuulub meil praegu presidendi ametikohustuste hulka nii kodulehe kui FB lehe "ülalpidamine", lisaks täiendavad kõik juhatuse liikmed jõudu - mööda meie siseveebi. Üks asepresidentidest tegeleb hetkel väga intensiivselt välissuhtlusega ehk EFN (European Federation of Nurses Associations) ja ICN (International Council of Nurses) on meie iganädalased kirjasõbrad juba alates augustist. Teine asepresidentidest püüab kõigest hingest käivitada seda päris AÜ tegevust ning on organiseerimas usaldusisikute koolitusi. Loomulikult on meil kõigile tegemist organisatsiooni igapäevase asjaajamisega - arved, ürituste/koolituste ettevalmistamine, liikmete küsimustele vastamine jms.
Olulise aja hõivavad sel sügisel nii õe kui ka eriõe pädevuste dokumendi koostamine, eriõe magistriõppe arendustegevuses, töörühmades ja nõukogudes osalemine. Hetkel on seadusloomes meie tegevuse fookuses nii haigekassa seaduse muudatused, õdede piiratud retseptiõiguse laiendamise küsimused, kui ka õenduserialade loetelu määruse uuendamine. Ühtlasi tuleb aasta lõpuks vastu võtta otsus - kas taaskäivitada õe ja eriõe kutsestandardite protsess?
Seltsingute ja volikogu tegevuste ettevalmistamine, et suudaksime 2018.aasta tegevused paika panna novembrikuises volikogus, hõivavad meie igat nädalast samuti paraja tüki. Ettevalmistus eeldab nii küsitlusi, inimestega rääkimist, arutelusid ja ka ettepanekute ettevalmistamist, mille hulgast saab volikogu otsuseid teha.
Järgmisel aastal jõustuva andmekaitse seaduse valguses tegeleme jätkuvalt registri korrastamisega ning paralleelselt ettevalmistustöödega registri täieliku uuendamisega. Ühtlasi tuleb välja anda Eesti Õe sügisnumber, käivitada Eesti Õendusüliõpilaste Seltsing ja toetada piirkondade - seltsingute tegevusi aastakoosolekute ning mõnel juhul ka uute valimiste korraldamisel.
On suhteliselt tavaline, et meie nädalas troonivad nii mitmed tegevused paralleelselt, et juhatuse koosolekudki venivad aruteludes vahel ebamõistlikult pikaks. Samas ei saaks teistmoodi ju ka uued asjad sündida või mõtted läbi arutatud kui kohtume juhatusega 2-3 korda kuus. Ametlikke koosolekuid meil protokollitud sel aastal juba 21 ehk need on fikseeritud otsustega koosolekud.
Pika jutu lühike kokkuvõte - tegeleme hetkel kõige elluviimisega, mis 2017.aastaks volikogus planeeritud ning uksest ja aknast lisaks sisse pressib sh algatame ise asju veel lisakski. Nii lihtne see ongi:)
Seekord oli tähelepanuväärne, et ühtki kirja polnud tõesti tulnud nädalavahetusel. Mis on tore. Nädalavahetusel peaks võimalusel puhkama, tegelema koduste asjadega või lihtsalt olema niisama. Tean, et see ei õnnestu alati ja valvetega töö puhul on asi veelgi keerulisem. Ühtlasi on näiteks EÕL volikogu liikmed vabatahtlikud töötajad ja nii hõivatud, et liidu asjadega tegelemiseks ongi sageli reede õhtu või pühapäev :(
Ilma vähemalt ühe hingamispäevata nädalas ei tohiks keegi meist pikalt oma elu plaanida. Ideaalis lisaks sellele veel 1 päev, mis palgatööd ei sisalda. Kehtestasin endale selle reegli nii 7-8 aastat tagasi. Loomulikult olen ise neid reegleid eiranud korduvalt ning ega õdede liiduski alguses teisiti läinud. Nüüd hakkab aastaring täis saama ja seega üritan seda rütmi ikka võimalikult sageli tabada.
EÕL juhatuse liikmete käest küsitakse ikka ja jälle, mida EÕL juhatus ikkagi täpsemalt teeb. Väga lihtsalt sellele vastata ei saagi. Meie tööajast väga suure osa võtab suhtlemine ja mitte ainult e-kirja teel. Näiteks kuulub meil praegu presidendi ametikohustuste hulka nii kodulehe kui FB lehe "ülalpidamine", lisaks täiendavad kõik juhatuse liikmed jõudu - mööda meie siseveebi. Üks asepresidentidest tegeleb hetkel väga intensiivselt välissuhtlusega ehk EFN (European Federation of Nurses Associations) ja ICN (International Council of Nurses) on meie iganädalased kirjasõbrad juba alates augustist. Teine asepresidentidest püüab kõigest hingest käivitada seda päris AÜ tegevust ning on organiseerimas usaldusisikute koolitusi. Loomulikult on meil kõigile tegemist organisatsiooni igapäevase asjaajamisega - arved, ürituste/koolituste ettevalmistamine, liikmete küsimustele vastamine jms.
Olulise aja hõivavad sel sügisel nii õe kui ka eriõe pädevuste dokumendi koostamine, eriõe magistriõppe arendustegevuses, töörühmades ja nõukogudes osalemine. Hetkel on seadusloomes meie tegevuse fookuses nii haigekassa seaduse muudatused, õdede piiratud retseptiõiguse laiendamise küsimused, kui ka õenduserialade loetelu määruse uuendamine. Ühtlasi tuleb aasta lõpuks vastu võtta otsus - kas taaskäivitada õe ja eriõe kutsestandardite protsess?
Seltsingute ja volikogu tegevuste ettevalmistamine, et suudaksime 2018.aasta tegevused paika panna novembrikuises volikogus, hõivavad meie igat nädalast samuti paraja tüki. Ettevalmistus eeldab nii küsitlusi, inimestega rääkimist, arutelusid ja ka ettepanekute ettevalmistamist, mille hulgast saab volikogu otsuseid teha.
Järgmisel aastal jõustuva andmekaitse seaduse valguses tegeleme jätkuvalt registri korrastamisega ning paralleelselt ettevalmistustöödega registri täieliku uuendamisega. Ühtlasi tuleb välja anda Eesti Õe sügisnumber, käivitada Eesti Õendusüliõpilaste Seltsing ja toetada piirkondade - seltsingute tegevusi aastakoosolekute ning mõnel juhul ka uute valimiste korraldamisel.
On suhteliselt tavaline, et meie nädalas troonivad nii mitmed tegevused paralleelselt, et juhatuse koosolekudki venivad aruteludes vahel ebamõistlikult pikaks. Samas ei saaks teistmoodi ju ka uued asjad sündida või mõtted läbi arutatud kui kohtume juhatusega 2-3 korda kuus. Ametlikke koosolekuid meil protokollitud sel aastal juba 21 ehk need on fikseeritud otsustega koosolekud.
Pika jutu lühike kokkuvõte - tegeleme hetkel kõige elluviimisega, mis 2017.aastaks volikogus planeeritud ning uksest ja aknast lisaks sisse pressib sh algatame ise asju veel lisakski. Nii lihtne see ongi:)
Lisa kommentaar