Töö veel ikka neti teel
–
Tahaks puhata silmi arvutist. Kohtuda spontaanselt inimestega näost näkku. Ausalt öeldes, isegi kinofännina ma kinost puudust ei tunne - võimalusi erinevate filmide ja sarjade vaatamiseks on palju. Põigata niisama kohvikusse kasvõi tassikese tee järgi, seda tahan. Õnneks on nüüd juba välikohvikud...
Eelmisel nädalavahetusel toetasime korraks ikka väliterassile ja lasime end teenindada. Õues tundus turvaline. Kuhugi sisse, inimeste vahele, kohe tõesti ei tüki. Pole nagu veel õige aeg. Asjad tunduvad liikuvad positiivses suunas aga pisut on kõhe. Samas ei saa oma elu ka päriselt pausile panna. Loomulikult olen ma ettevaatlik. Olen seda juba pikalt olnud ning jätkan samalaadselt. Samas ei saa kõik minu lähedased panna oma elu nii vaka alla kui mina. Seega jäävad kokkupuuted ikka ka teistega, kasvõi läbi oma lähedaste.
Oleme üheskoos terved ning püsime nii. Hoiame teineteist!
Minu jaoks on iga viiruste hooaeg keeruline. Ja nii jääb. Usun, et kui mulle anti teine võimalus, siis ma saan seda ka kasutada. Maailma paremaks muutmiseks.
Lihtsalt tuletan Sulle meelde, et palun ära kallista mind kui kohtume, isegi siis kui väga tahad. Palun ära isegi ulata mulle kätt. Kui tunned end tõbisena siis hoia minust päriselt kaugele, kui sa ei saa jätta tulemata. Panen ehk mõnel juhul enda kaitseks maski ette, seega kuula mind siis tähelepanelikult. Hääl kostab kindlasti teisiti. Kindlasti jään nii mõnegi suurema koosoleku korral ekraani taha sinust kaugele, seega võta ja liida mind koosolekuga. Usu, süvenen alati ja mõtlen kaasa.Oleme üheskoos terved ning püsime nii. Hoiame teineteist!
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 8