Tulemusrahastamine tervishoius
–
Käes on iga aastane perearstikeskuste hindamine, mis tõi tublimatele kokku 1,4 miljonit lisaraha. Palju õnne kolleegid! Loodan väga, et lisarahast saavad preemiat kõik keskustest töötavad inimesed - kuni koristajani välja. Küsimus mida ma aga küsin - kuidas oleks ka haiglate hindamise ja tulemusrahastamisega?
Arstid mõõdavad eriala arenguid üle Euroopa ja maailma. Igasuguseid arve kogume ka, kuid analoogset kvaliteedihindamist haiglates, nagu perearstikeskustes, siiski ei toimu. Mul isiklikult pole erilist usku, et haiglad isekeskis tulemuskriteeriumid välja töötavad ning haigekassale esitavad. Kuid, teisest küljes miks ei võiks sellega algust teha Haigekassa? Lugedes miljoneid raviarveid, vaadates nende "sisse ja taha" ning välja mõeldes millistes küsimustes-lahendustes-kuludes haiglad teineteisest erinevad ning kus neil parasjagu oleks teineteiselt õppida ning algatada kvaliteedihindamise esialgu kasvõi paari näitaja hindamise osas ...
Tulen siinkohal appi, et traditsiooniliste arvude nagu suremus või ravijärjekorrad kõrval, saaks hinnata ka miskit muud. Näiteks võiks haiglates hinnata kvaliteedikriteeriumitena:
- reaalset (igapäevast) õde-hooldaja-patsiendi suhet - kuna sellel on arvestatav mõju inimese tervise paranemisele (mõne uuringu alusel suisa oluline mõju suremusele):
- õdede (iseseisvate) vastuvõttude arvu - innovatiivsemad on ammuilma rakendanud asutuse sees vastuvõttude avamise (mitte segi ajada tubli uuringuõega, kes suudab ülihästi hakkama saada nii suhtlemise kui ka aparaatidega, kuid ei võta uuringu tulemusel vastu iseseisvaid otsuseid)
- juhtide ja igapäevaste praktikute suhtearvud - tervishoiutöötaja karjäär on teatavasti peamiselt erialane, minnes järjest enam sügavuti, saades üha paremaks spetsialistiks, teadlaseks, uurijaks, innovaatoriks. Paraku soovitakse karjääri teha ka uhkemate ametinimetuste ning "juht" liidestega, mis viib tervishoiust eemale need, kes on õppinud patsiente ravima ja toetama ehk on mõnes kohas juhte juba liigselt ja saaks "juhtimisülesanneteks olevate excel tabelitega" nutikamalt toimetada?
- õenduspersonali osas kutsehariduse -kõrghariduse- magistrikraadiga personali osakaalu ja nõudeid ametikohtadele (koos nende täitmistega) - mis näitab nii enesearengu võimalusi kui töökoha toetust töötaja arengule tervikuna
- residentide arvu ja nende rahulolu, niisamuti ka õendusvaldkonna praktikantide arvu - mis näitab kui palju on haiglal potentsiaalseid juhendajaid ning võimekust tegeleda järelkasvu kindlustamisega tervishoius
jms
Loomulikult tuleb hindamises arvestada veel ka patsientide rahulolu, selle kõrval töötajate rahulolu ning palju muudki. On ju kvaliteedikriteeriumite loetelu ka perearstikeskuste hindamisel pikk ja põhjalik. Oluline oleks, et esmatasandi ühe osa hindamise kõrvale tekiks samalaadseid hindamisi kõikidele tasanditele sh nii esmatasandi muudes valdkondades kui ka haiglatele.
Ootaksin siinkohal haigekassa suuremat initsiatiivi - raha ehk paneb mõned rattad käima ka kvaliteedi küsimustes selliselt, et inimene ei jää taas rataste vahele?
Tulen siinkohal appi, et traditsiooniliste arvude nagu suremus või ravijärjekorrad kõrval, saaks hinnata ka miskit muud. Näiteks võiks haiglates hinnata kvaliteedikriteeriumitena:
- reaalset (igapäevast) õde-hooldaja-patsiendi suhet - kuna sellel on arvestatav mõju inimese tervise paranemisele (mõne uuringu alusel suisa oluline mõju suremusele):
- õdede (iseseisvate) vastuvõttude arvu - innovatiivsemad on ammuilma rakendanud asutuse sees vastuvõttude avamise (mitte segi ajada tubli uuringuõega, kes suudab ülihästi hakkama saada nii suhtlemise kui ka aparaatidega, kuid ei võta uuringu tulemusel vastu iseseisvaid otsuseid)
- juhtide ja igapäevaste praktikute suhtearvud - tervishoiutöötaja karjäär on teatavasti peamiselt erialane, minnes järjest enam sügavuti, saades üha paremaks spetsialistiks, teadlaseks, uurijaks, innovaatoriks. Paraku soovitakse karjääri teha ka uhkemate ametinimetuste ning "juht" liidestega, mis viib tervishoiust eemale need, kes on õppinud patsiente ravima ja toetama ehk on mõnes kohas juhte juba liigselt ja saaks "juhtimisülesanneteks olevate excel tabelitega" nutikamalt toimetada?
- õenduspersonali osas kutsehariduse -kõrghariduse- magistrikraadiga personali osakaalu ja nõudeid ametikohtadele (koos nende täitmistega) - mis näitab nii enesearengu võimalusi kui töökoha toetust töötaja arengule tervikuna
- residentide arvu ja nende rahulolu, niisamuti ka õendusvaldkonna praktikantide arvu - mis näitab kui palju on haiglal potentsiaalseid juhendajaid ning võimekust tegeleda järelkasvu kindlustamisega tervishoius
jms
Loomulikult tuleb hindamises arvestada veel ka patsientide rahulolu, selle kõrval töötajate rahulolu ning palju muudki. On ju kvaliteedikriteeriumite loetelu ka perearstikeskuste hindamisel pikk ja põhjalik. Oluline oleks, et esmatasandi ühe osa hindamise kõrvale tekiks samalaadseid hindamisi kõikidele tasanditele sh nii esmatasandi muudes valdkondades kui ka haiglatele.
Ootaksin siinkohal haigekassa suuremat initsiatiivi - raha ehk paneb mõned rattad käima ka kvaliteedi küsimustes selliselt, et inimene ei jää taas rataste vahele?
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 2