Töösse suhtumisest sh teise inimese töösse
–
Mäletan aega kus haiglas kõige tähtsam isik oli sanitar, sest kui sanitari tööl polnud siis oli kõikjal must. Arvasin, et selline aeg on möödas aga võta näpust. Küsimus pole ainult tervishoius, vaid suhtumises tervikuna.
Mõnda aega tagasi vahetas ühistu meil vee - ja solgitorusid sh planeeriti ka remondifirma, kes "kahjud" likvideeris ehk eelneva olukorra taastas. Ühistu esimehe poolt planeeritu nii ajagraafiku kui tööde osas oli super. Torumehed seevastu olid tõelised "silmaklappidega hobused" ehk tegid töö ära täpselt sinnamaani kuhu kästi. Edasi ei vaadanud või ei näinud?
Olen ka juba varasemalt kirjutanud blogis, et "eesti firmad ei taha teenida". Nüüd kogesin seda taas. Olles teinud nii palju ära kui kästi ja edasi pakkunud "see on mõistlik veel ära teha aga see maksab x eurot", siis ilmselt oleks nii mõnigi korteriomanik tellinud lisatöid. Lisaks - töökultuur. Euroopalik oleks tolmu tekkimist võimalikult palju vältida ehk korralikult katta pinnad jms ning tööde käigus tekkinud praht ja tolm ära koristada. Seda ei juhtunud. Töö lõppedes oli meie poolt koristatud pinnale vaja torumehel sisse tormata välisjalanõudega äsja puhastatud põrandal tallates. Mehed olid sellest, kuid töö eelmisest sajandist.
Remonditööde firma oli hakkaja. Tööd tuli juurde ja väljakutse võeti vastu. Töö- ja koristusvahendidki olid enamuses endal kaasas. Tulemus oli ootuspärane, lahendused kompromiss ning lisatöö peale ei krimpsutatud nägu, vaid mõeldi kaasa. Kaks firmat, üks objekt, erinev kogemus.
Miskipärast ei jookse enamus mehi tänapäeval tunkedes auto alla, vaid viib auto parandusse. Nii ka muude töödega. Iga töö jaoks on tänapäeval olemas spetsialist. Ei pea alati ise leiutama "peedist pesumasinale trumlit". Toru- ja ehitusmeeste naljad a la "selle väikse asja võiksite ise ära teha" või "iga mees saab sellega hakkama" ei tekita usaldust, vaid paneb kahtlema - kas inimese ise oma tööd väärtustab.
Ootamatu ehitusjärgse koristusega oli veel keerulisem. Teenust pakkusid vähesed. Kahest firmast saadud vastus ütles a la me planeerimine töid vähemalt paar nädalat ette. Hallooooo - ootamatu ja kiiresti abi vajav inimene on tavaliselt valmis rohkem maksma, et teenust saada. Pole tõesti töötegijaid või soovi raha korjata? Vahel on inimestel kiire või mingi erivajadus, mistõttu on kõrvalist abi kohe vaja. Stiilis a la see läheb teile liiga kalliks, ei arene ükski teenus. Pakkuge rohkem. Pakkuge julgemalt.
Ükski töö pole teisest parem või halvem. Kõik tööd vajavad tegemist. Juba ammu eelistan ma spetsialisti selle asemel, et ise kõigega kätte proovida. Miks me siis ei austa teineteise valikuid? Mõni mees on IT tark ja ei oska naela seina lüüa. Mõni naine ei armasta koristada ja annab seetõttu kellelegi tööd. Tänapäeva töökultuuri ja ootuste juurde käib nö täisteenuse pakkumine. Ole ainult julge, küsi ja paku.
Nüüd otsin kevadise suurpuhastuse pakkujat. Sellist kes tuleks ja päevaga ühes korteris tõelise koristustalgu korraldaks. Tead kedagi soovitada?
Olen ka juba varasemalt kirjutanud blogis, et "eesti firmad ei taha teenida". Nüüd kogesin seda taas. Olles teinud nii palju ära kui kästi ja edasi pakkunud "see on mõistlik veel ära teha aga see maksab x eurot", siis ilmselt oleks nii mõnigi korteriomanik tellinud lisatöid. Lisaks - töökultuur. Euroopalik oleks tolmu tekkimist võimalikult palju vältida ehk korralikult katta pinnad jms ning tööde käigus tekkinud praht ja tolm ära koristada. Seda ei juhtunud. Töö lõppedes oli meie poolt koristatud pinnale vaja torumehel sisse tormata välisjalanõudega äsja puhastatud põrandal tallates. Mehed olid sellest, kuid töö eelmisest sajandist.
Remonditööde firma oli hakkaja. Tööd tuli juurde ja väljakutse võeti vastu. Töö- ja koristusvahendidki olid enamuses endal kaasas. Tulemus oli ootuspärane, lahendused kompromiss ning lisatöö peale ei krimpsutatud nägu, vaid mõeldi kaasa. Kaks firmat, üks objekt, erinev kogemus.
Miskipärast ei jookse enamus mehi tänapäeval tunkedes auto alla, vaid viib auto parandusse. Nii ka muude töödega. Iga töö jaoks on tänapäeval olemas spetsialist. Ei pea alati ise leiutama "peedist pesumasinale trumlit". Toru- ja ehitusmeeste naljad a la "selle väikse asja võiksite ise ära teha" või "iga mees saab sellega hakkama" ei tekita usaldust, vaid paneb kahtlema - kas inimese ise oma tööd väärtustab.
Ootamatu ehitusjärgse koristusega oli veel keerulisem. Teenust pakkusid vähesed. Kahest firmast saadud vastus ütles a la me planeerimine töid vähemalt paar nädalat ette. Hallooooo - ootamatu ja kiiresti abi vajav inimene on tavaliselt valmis rohkem maksma, et teenust saada. Pole tõesti töötegijaid või soovi raha korjata? Vahel on inimestel kiire või mingi erivajadus, mistõttu on kõrvalist abi kohe vaja. Stiilis a la see läheb teile liiga kalliks, ei arene ükski teenus. Pakkuge rohkem. Pakkuge julgemalt.
Ükski töö pole teisest parem või halvem. Kõik tööd vajavad tegemist. Juba ammu eelistan ma spetsialisti selle asemel, et ise kõigega kätte proovida. Miks me siis ei austa teineteise valikuid? Mõni mees on IT tark ja ei oska naela seina lüüa. Mõni naine ei armasta koristada ja annab seetõttu kellelegi tööd. Tänapäeva töökultuuri ja ootuste juurde käib nö täisteenuse pakkumine. Ole ainult julge, küsi ja paku.
Nüüd otsin kevadise suurpuhastuse pakkujat. Sellist kes tuleks ja päevaga ühes korteris tõelise koristustalgu korraldaks. Tead kedagi soovitada?
Lisa kommentaar