Tervishoiutöötajast patsient
–
Patsiente on väga erinevaid. On neid, kes tahavad kõike põhjalikult teada ning neid, kes ei taha teada kohe mitte midagi. Tervishoiutöötajast patsient mõtleb üle ja kardab rohkem kui keegi teine, kuid püüab pigem teha vaprat nägu. Kui tervishoiutöötajast patsient "murdub" ehk käitub ootamatult, siis on see kolleegidele pigem ehmatav.
Kindlasti on tervishoiutöötajad kehvad patsiendid. Ühelt poolt tundub, et a la "nad peaksid ju kõike teadma", teiselt poolt on nad reaalsuses tavalised inimesed, koos patsiendi tavaliste muredega aga veel suurema hirmuga. Seega vajavad tervishoiutöötajast patsiendid tavaliselt pigem rohkem infot, käe hoidmist ja lohutamist kui teised patsiendid.
Inimesi on muidugi igasuguseid. Mõni kohe tahab ise uurida, mõni ei usu midagi mis öeldakse või leitakse ning ei usalda arste ka eriti. Teine vastupidi, usub kõike mida öeldakse ja suisa tahab, et kõik tema eest ära otsustatakse. Ega enne ei tea millise patsiendiga Sul on tegemist kui Sa temaga kokku puutud ja küsid.
Ükski variant pole teisest parem või halvem, need variandid lihtsalt on. Arst, õde, hooldustöötaja - nad kõik peavad kohanema patsiendiga. Optimist ei ole alati ebaadekvaatne nii nagu pessimistki pole alati viriseja. Eks igaühel meist ole oma ettekujutus või rituaalid või mõned kiiksud, mis on olulised just selle inimese jaoks. Vahel teeme enne tähtsaid otsuseid suisa alateadlikult mingi konkreetse tegevuse, et "asi õnnestuks".
Olen kuulnud tervishoiutöötajaid patsiendi jutu peale ütlevat: "See pole võimalik.", aga äkki on? Olen kuulnud patsiendi küsimustele tervishoiutöötaja vastus, et ta ei tea, sest tal pole seda probleemi endal olnud. See on loomulik, et me kõike ei tea või meile mõni info tundub kummaline.. Enamus patsiente teab, et arst ei tea kõike, kuid ikka küsib. Kui olukord on keeruline, siis tuleb ju uskuda, et arst või muu spetsialist on ikka pisut targem kui patsient :) Nii loodab ka tervishoiutöötajast patsient, et vähemalt selles valdkonnas on just "see teine kolleeg" temast targem.
Igal juhul soovitan ma soojalt, kui kolleeg on patsient, siis:
1. kui sul pole aega, siis nii ütlegi.
2. kui sa tunned end kolleegi kõrval ebakindlalt, näiteks talle mõnda protseduuri tehes, siis ütle sedagi. Rahunete seejärel mõlemad maha:)
3. kui kolleegist patsient palub mõnda tegevust läbi viima konkreetset inimest ja see on võimalik, siis tule vastu. Inimeste uskumustel on oluline roll lõpp-tulemusele.
4. kui patsient millestki keeldub, siis uuri mis on selle taga tegelikult, kuigi esialgu võib see sulle lihtsalt "pirtsutamisena" tunduda.
5. ära solvu, kui patsiendist kolleeg teeb mõne ettepaneku. Ta näeb paljusid asju patsiendina nüüd teise nurga alt. Täna õnne, et saad tagasisidet.
Tervishoiutöötajast patsient ei vaja erikohtlemist seetõttu et ta on Su kolleeg, vaid seetõttu et tema teadmistest ja kogemustest tulenevalt on tal lihtsalt rohkem küsimusi, muresid, kahtlusi, kogemusi sh ka sellest, kes tema teada asju paremini mõistab, teeb või korraldab.
Tervishoiutöötajast patsientidele soovin julgust kolleegide "tülitamiseks" ja tagasiside andmiseks, soovin jõudu hakkama saamiseks oma kahtlustega ning sisetunde usaldamist.
Jaksu kolleegidest patsientidega tegelemiseks ning Head Sõbrapäeva!
Inimesi on muidugi igasuguseid. Mõni kohe tahab ise uurida, mõni ei usu midagi mis öeldakse või leitakse ning ei usalda arste ka eriti. Teine vastupidi, usub kõike mida öeldakse ja suisa tahab, et kõik tema eest ära otsustatakse. Ega enne ei tea millise patsiendiga Sul on tegemist kui Sa temaga kokku puutud ja küsid.
Ükski variant pole teisest parem või halvem, need variandid lihtsalt on. Arst, õde, hooldustöötaja - nad kõik peavad kohanema patsiendiga. Optimist ei ole alati ebaadekvaatne nii nagu pessimistki pole alati viriseja. Eks igaühel meist ole oma ettekujutus või rituaalid või mõned kiiksud, mis on olulised just selle inimese jaoks. Vahel teeme enne tähtsaid otsuseid suisa alateadlikult mingi konkreetse tegevuse, et "asi õnnestuks".
Olen kuulnud tervishoiutöötajaid patsiendi jutu peale ütlevat: "See pole võimalik.", aga äkki on? Olen kuulnud patsiendi küsimustele tervishoiutöötaja vastus, et ta ei tea, sest tal pole seda probleemi endal olnud. See on loomulik, et me kõike ei tea või meile mõni info tundub kummaline.. Enamus patsiente teab, et arst ei tea kõike, kuid ikka küsib. Kui olukord on keeruline, siis tuleb ju uskuda, et arst või muu spetsialist on ikka pisut targem kui patsient :) Nii loodab ka tervishoiutöötajast patsient, et vähemalt selles valdkonnas on just "see teine kolleeg" temast targem.
Igal juhul soovitan ma soojalt, kui kolleeg on patsient, siis:
1. kui sul pole aega, siis nii ütlegi.
2. kui sa tunned end kolleegi kõrval ebakindlalt, näiteks talle mõnda protseduuri tehes, siis ütle sedagi. Rahunete seejärel mõlemad maha:)
3. kui kolleegist patsient palub mõnda tegevust läbi viima konkreetset inimest ja see on võimalik, siis tule vastu. Inimeste uskumustel on oluline roll lõpp-tulemusele.
4. kui patsient millestki keeldub, siis uuri mis on selle taga tegelikult, kuigi esialgu võib see sulle lihtsalt "pirtsutamisena" tunduda.
5. ära solvu, kui patsiendist kolleeg teeb mõne ettepaneku. Ta näeb paljusid asju patsiendina nüüd teise nurga alt. Täna õnne, et saad tagasisidet.
Tervishoiutöötajast patsient ei vaja erikohtlemist seetõttu et ta on Su kolleeg, vaid seetõttu et tema teadmistest ja kogemustest tulenevalt on tal lihtsalt rohkem küsimusi, muresid, kahtlusi, kogemusi sh ka sellest, kes tema teada asju paremini mõistab, teeb või korraldab.
Tervishoiutöötajast patsientidele soovin julgust kolleegide "tülitamiseks" ja tagasiside andmiseks, soovin jõudu hakkama saamiseks oma kahtlustega ning sisetunde usaldamist.
Jaksu kolleegidest patsientidega tegelemiseks ning Head Sõbrapäeva!
Lisa kommentaar