Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Tervishoiusüsteemi süda ehk selles töötavad inimesed lähevad varsti katki...

Samal ajal, kui mina kirjutan, et peaks tervishoiusüsteemis ka kuidagi töökorralduse normaalseks muutma... kirjutavad teised valdkonnad, kuidas värsked puuviljad ja soe toit tööandja poolt on täitsa tavaline. Norm.
Tervishoiusüsteemis on tänane tegelikkus selline:
1. kõigepealt maksad peale, et tööle jõuda, sest tööaegadega ning kodu- ja töökoha vahet tasuta bussitransporti pole, AGA võiks tervishoiutöötajatele tegelikult olla.
2. siis maksad peale, et oma autoga tööle tulid ja tahad töö ajal parkida, mis siis, et parkimine on soodustusega, ikkagi tuleb sul maksta, kui tahad tööl käia, AGA võiks saada parkida tasuta, vähemalt nendes linnades, kus tasuta bussitransporti pole.
3. tööle jõudes saad teada, et keegi on haige või koolitusel vms põhjusel ei jõua täna tööle ja kõik tuleb ümber korraldada, seega võid jõuda osakonna  töö asemel uuringutele assisteerima või siis hoopis intensiiviravipalatisse või mõnd muud asja ajama, kui esialgselt oli plaanis.
4. kui jõuad peale 12 tunnist valvet lõpuks koju ja mõtled õndsalt, et sul on järgmised kaks päeva vabad, siis heliseb telefon ja sul palutakse hommikul uuesti tööle tulla, sest hommikune haigestunud on nüüd juba tõsiselt haige ning ei jõua veel nädal aega tööle. AGA, kui asendustöötajat pole, siis äkki peaks osakonnas hoopis mõned voodid sulgema? Su peas tiksub, et mis saab patsientidest ja sa annad nõusoleku...
5. ohkad ja tõstad ümber oma hambaarsti aja, mis oli su vabale päevale planeeritud, kinnitad lapsele, et ei jõua taas tema trenni vaatama tulla ning lähed 24/7 Prismasse, sest homseks planeeritud töölkäik tuleb siiski täna ära teha. Homme oled ju taas 12 tundi tööl. AGA võiksid öelda, et ma tõesti ei jaksa tööle tulla, ma pean ka puhkama, ka minu pere vajab mind ja ka mina pean end hoidma, et mitte haigeks jääda, KUID lähed, sest patsiente on palju.
6. lõuna sööd töö ajal oma raha eest, kui sul üldse selleks aega jääb, AGA võiksid süüa samal ajal, kui patsiendid söövad ning sama, mida patsiendid söövad tööandja kulul, sest tegelikult ei tohiks osakonnast välja minna.
7. palgapäeval saad kätte palga, mis ei ulatu Eesti keskmiseni! AGA võiks olla vähemalt 1,5 Eesti keskmist, nagu on enamuses Euroopa riikides sinuga sarnasel töökohal.

Töö tervishoius on AGA selline, et päästad elusid iga jumala päev! Näed tänulikku patsienti, kes tahaks küll sinuga 3 korda kauem rääkida, kui Sul tema jaoks aega on. Kodus aga näed nägusid, kes vaatavad sind etteheitvalt - ka nemad tahaksid sind näha 3 korda sagedamini, kui nad näevad. Mida siis teha? Tasuta lõuna või värske puuvili ei päästa, kuid kergendaksid olukorda oluliselt. Mõistlik töökorraldus ning oma inimeste päriselt väärtustamine nii suhtumises, hoiakutes, mõistmises, ärakuulamises, psühholoogilises toes...

Tänane võti on töö korraldamine, mitte haigekassa arvete alusel, vaid nii nagu oleks päriselt mõistlikum! Aeg on taibata, et "kõige efektiivsem raha lugemise süsteem meie tervishoius ei tööta päriselt enam nii nagu töötab tervishoid". Ilma uuendatud rahastamismudelita ei tule lahendust. Vahel tuleb jätta mõni asi seisma ning alustada uuelt lehelt, et saavutada suurem kasu!

Eelmine
Siiratud kopsudega inimese uus aasta!
Järgmine
Poliitiline tants ja trall on jõudnud ka Tartusse

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 11

Sabina Nii kõik õigesti öeldud. Aga elu ei ole töö, mõtlemine kuidas pat jnd. Enda valik, võib minna sama töö tegema aga päevatöö.rohkem vaja armastama enda, pere, last kes kasvab. Feb 16, 2020
Reet Absoluutselt täppi, milleks siis niipalju kirjutada, korraldame selle siis ära jaet kõik saaksid tööd ja leiba ja vaba aega. Feb 17, 2020
Liis Aitäh nende sõnade eest! See on julgustuseks, et mitte ainult töölised ei näe probleemi, vaid probleem ongi tohutu! Feb 17, 2020
Juku See ei ole tegelikult ka nii, et lähed tööle, kuna patsiente on palju, tööle minnakse, kuna raha on juurde vaja. Feb 17, 2020
Leili kapsi Toitlustusküsimus oleks tõesti mõistlik sedasi lahendada. Lisaks võiks luua tervishoiutöötajate asendusportaali, et leida vajalik inimene haigestunud inimese asmele. Palju on õdesid, kes on nõus tulema aeg ajalt asendust pakkuma kui vaja on. Hetkel see võimalus puudub. Kindlasti on miinuseks ka osakonnakeskne spetsiifika, kuid leidub ka personali, kes on eelnevalt selles osakonnas töötanud ja töökorraldusega tuttav. Samas on igas osakonnas ka abikäsi, kes otseselt ei pea tegema keerulisi just sellele osakonnale spetsiifilisi protseduure, millega võib olla kõik esimese korraga toime ei tuleks. Feb 17, 2020
Anett Mitte keegi ei sunni minema tööle vabast ajast! Paratamatult tuleb teha oma süda kõvaks ja öelda ei. See ei tähenda seda, et sa ei hooliks oma patsientide heaolust või oleksid isekas töökaaslaste osas, kes peavad olemas tööl valves, kus on töötaja puudus. Ka enda heaolu eest tuleb hoolitseda ja meil kõigil on kodus kohustusi ning pere, kes meid vajab! Paratamatult Eesti tervishoiusüsteemis minnaksegi välja selle peale, et inimesed tulevad tööle ALATI kui vaja, sest tekivad kergelt süümepiinad patsientide ja töökaaslaste ees ning teatud osas mängib rolli ka raha. Kui tervishoiutöötajad õpiksid ütlema ei ja olema mitte niiii paindlikud tööaegade ja koormuse osas, siis ehk lõpuks nähakse olukorda, kus midagi tuleb ette võtta. Tervishoiutöötajaid ei saa ära kasutada ega nende südametunnistuse peal liugu lasta. Olen olnud tööl Eestis õena mitu aastat enne, kui läksin ära teise riiki elama ja tööle. Nägin päris palju vaeva, et saada lahti halvast tundest, kui ütlen ei lisa vahetusele, ülemusele, töökaaslasele. See puuduv töötaja valvesse leitakse mujalt ehk siis asendusportaalist Seure. Ja see toimib, sest sealne tunnipalk on kõrgem ja sisaldab puhkuseraha ning töökogemuslisa protsente. Juba see palk motiveerib, muidugi suureks plussiks on ka see, et inimene saab ikkagi rahus kodus mõelda kas võtab endale selle lisa vahetuse või mitte. Esimene valve uues osakonnas on kindlasti ebakindlust tekitav, kuid kui on osakonnas olemas inimene, kes alguses suudab osakonna töö selgeks seletada (üldjuhul ongi), siis kõik muu saab selgeks töö käigus. Ja alati saab uuesti asendama tulla, kui vajadus on. Selline liikumine erinevate osakondada vahel on töötajale vaheldusrikas, samas saab juurde kogemusi, väga palju kogemusi! Väga kahju, et Eestis veel sellist lahendust pole leitud, usun et see süsteem ühtlustaks töötaja haigestumise tõttu tekkinud koormust ja puudujääke. Feb 17, 2020
Margot Lisaksin siia veel mõistmatud juhid, kes annavad hinnanguid sinu sobivusele, läbi selle, kas oled nõus oma planeeritud vaba päeva ohverdama, et kedagi asendama minna. Mina valin alati oma vaba aja, tänu sellele olengi suutnud hästi vastu pidada. Muidugi tuli ära kannatada juhi poolne alatine”äramainimine”, et valisin oma vaba aja.
Pluss veel, tunnustamist, kiitmist ja märkamist on väga vähe. Märgarakse ainult siis, kui midagi halvasti on.
Feb 17, 2020
Acquire Hiljuti lõpetasin, teen 220-240t kuus ja absoluutselt ei ole nõus Teie postitusega. Mul lapsi pole, neid ei taha ka. Enda jaoks ja oma elukaaslase jaoks aega jätkub, oleme õnnelikud. Tee 200+ tunde ja saadki normaalse palga (12t ja 2 vaba on naeruväärne koormus), kui ei taha korralikult tööd teha siis ei tasuks vinguda, et palk nii madal on. Kliinikumis on preemiad, lisatasud jne. Igaüks enne peab mõtlema, kuhu ta läheb õppima ja mis tulevane töö ennast kujutab. Minu osakonnas praegu on nõus selle tekstiga ainult 50+ aastased prouad, kes võib olla tõesti enam ei jõua...Noored spetsialistid teevad mega head tööd ja naudivad seda :) Feb 17, 2020
Epp Tere Lg Anneli Kannus, olen 11 aastat õena töötanud. Olen töötanud nii Eestis 200+ töötundi kuus, kui ka välisriigis, loonud pere ning ikka veel töötan osakonnas õena. Samuti on mul olnud rööm saada kogemusi erinevate tööandjate juures. Usun, et olen maailma kõige õnnelikum inimene, sest töö õena on andnud mulle võimaluse ennast teostada, katnud ja toitnud ajal, mil paljud töötuteks jäid ning võimaldanud mugavalt reisida/erialaselt töötada välisriigis, kui vajasin Eesti hallist ilmast puhkust.
Probleemid õdede tööajaga, boonuste ning muude hüvedega valitsevad suuresti mikrotasandil. Igal inimesel on töölepingust tulenevad õigused ja kohustused, iga õde peab enda eest seisma. Enda eest seismist tuleb õdedele õpetada aga juba koolis ning praktikal olles. Õde peab austama ennast siis saavad teda austada ka kõik teised. Õdede maine eesti inimeste silmis paraneks oluliselt, kui suudaksime kasvatada uue põlvkonna õdesid, kellel on head erialased teadmised, suurepärased käelised oskused ning oskus enda eest seista.
Tasuta bussid ja parkimised. Ilma rahata lõuna. Ei ole minusilmis hüved, mis parandaks õdede olukorda või paneks enam noori valima õe elukutse. Õe elukutse maine ning õdede oskus ennast ühiskonnas kehtestada on see.
Feb 18, 2020
XBQlqELOUomvhTJA TXUJSFyPmnurwatC Mar 12, 2020
pziyQrGYUeI amhVGclbJfHswi Mar 12, 2020