Tervena elamine
–
Tervena elatud eluaastate hulk seisab. Miks?
Tervena elatud aastate tõstmiseks peab inimene teadma võimalikult varakult millised on tervislikud valikud ja mida on üldse tervise hoidmiseks vaja. Lasteaed ja lapsevanemad, pereõde ja ämmaemand on just need kohad ja inimesed, kes saavad sellest alustada. Kool, koolis töötav õde, õpetajad ja haridussüsteem peavad ühiselt jätkama, kasvatades samaaegselt paralleelselt ka lapsevanemaid. Riik saab panustada mõnuainete kättesaadavuse vähendamisse ja tervisliku valikute soodustamisse. Sellisest tegutsemisest saab alguse lootus, et kunagi väheneb meditsiini suundujate voog.
Meie tervishoiusüsteem ei ole täna patsiendikeskne. Patsient ei tea liiga sageli üldse kuhu, millal ja kelle poole oma murega pöörduda. Kusagilt alustades, eriti kui see on koht on "vale", saab patsient negatiivse kogemuse ja jätab võib olla üldse kogu teekonna pooleli. Pooleli jäetud teekond võib aga lõppeda hoopis suuremate terviseprobleemidega.
Nii näiteks ei mõista lapsevanemad, et laste piimahambad tuleb hoida aukudeta ning et see on võimalik! Lapseeas auk hambas tähendab sageli sedagi, et täiskasvanuna jäävad hambaaugud parandamata ning nendest võivad alguse saada järgmised terviseprobleemid.
Covid pandeemiaga seoses õppisime käsi pesema ning nohuseid inimesi kodus hoidma. Tegemist on lihtsalt elementaarse hügieeniga, terve mõistusega mis peaks ütlema - haigena turgutan ennast ja hoidun teisi nakatamast. Kauaks sellest teadmisest ja uutest oskustest piisab?
Paljudes välisriikides ei tehta kodus süüa. Terviseuurijate andmetel väheneb kodus söögitegemise osa ka Eestis. Mida see tegelikult tähendab? Valmistoidus on rohkem soola ja säilitusaineid, milleta saaks koduses kokkamises hakkama. Soola vähendamine toidus parandaks Eesti meeste tervist oluliselt. Silmake ostukorve kaubanduskeskuse ja mõelge mis võiks olla nendes teisiti?
Ülekaalulisus on maad võtmas lapseeas. Alkoholitabimine hoopiski tõusis covid pandeemias. Inimeste hakkamasaamine, vaimse tervise tasakaal on samuti väga suures osas oskamatu terviseteadlikkuse osa. Seosed, enda tegevuste ja tervise vahel, on lapse- ja noorukieas loomata.
Me saame seda kõike muuta, kui suurendame päris tervishoiu osa meie tervishoiusüsteemis, kui laiendame terviseteadlikust sünnist surmani. Tee ka sina juba täna kasvõi üks tervilik valik, midagi uut või teistmoodi mida sa siiani veel pole teinud. Kui Sa tõesti ei tea mida teha, siis vaata üle allolev list:
- jaluta iga päev
- nuusuta lilli
- kuula linde
- tee paar korda nädalas "trenni" ehk 3x30 minutit nahk märjaks on juba väga hea!
- vali rohkem rohelist taldrikule, iga päev! kasvõi natukese haaval
- vähenda alkoholi tarbimist
- vähenda soola toidus, näiteks ära seda kunagi lisa ENNE kui oled toitu maitsnud (ja kui tundub enam vähem, siis lisa soola asemel näiteks pipart)
- joo rohkem vett
- loobu mullijookidest ja mahlades või vähemalt vähenda nende hulka
- maga vähemalt 8 tundi ööpäevas, kui korraga ei saa siis kasvõi jupiti näiteks koos lõunauinakuga, tekita samadel kellaaegadel magamamineku ja tõusmise rutiin kui su uni on kehva
- tee iga päev midagi mis sulle endale väga meeldib
- ole iseendaga ja õpi seda nautima
OLE ÕNNELIK, LIHTSALT OTSUSTA OLLA ÕNNELIK
Meie tervishoiusüsteem ei ole täna patsiendikeskne. Patsient ei tea liiga sageli üldse kuhu, millal ja kelle poole oma murega pöörduda. Kusagilt alustades, eriti kui see on koht on "vale", saab patsient negatiivse kogemuse ja jätab võib olla üldse kogu teekonna pooleli. Pooleli jäetud teekond võib aga lõppeda hoopis suuremate terviseprobleemidega.
Nii näiteks ei mõista lapsevanemad, et laste piimahambad tuleb hoida aukudeta ning et see on võimalik! Lapseeas auk hambas tähendab sageli sedagi, et täiskasvanuna jäävad hambaaugud parandamata ning nendest võivad alguse saada järgmised terviseprobleemid.
Covid pandeemiaga seoses õppisime käsi pesema ning nohuseid inimesi kodus hoidma. Tegemist on lihtsalt elementaarse hügieeniga, terve mõistusega mis peaks ütlema - haigena turgutan ennast ja hoidun teisi nakatamast. Kauaks sellest teadmisest ja uutest oskustest piisab?
Paljudes välisriikides ei tehta kodus süüa. Terviseuurijate andmetel väheneb kodus söögitegemise osa ka Eestis. Mida see tegelikult tähendab? Valmistoidus on rohkem soola ja säilitusaineid, milleta saaks koduses kokkamises hakkama. Soola vähendamine toidus parandaks Eesti meeste tervist oluliselt. Silmake ostukorve kaubanduskeskuse ja mõelge mis võiks olla nendes teisiti?
Ülekaalulisus on maad võtmas lapseeas. Alkoholitabimine hoopiski tõusis covid pandeemias. Inimeste hakkamasaamine, vaimse tervise tasakaal on samuti väga suures osas oskamatu terviseteadlikkuse osa. Seosed, enda tegevuste ja tervise vahel, on lapse- ja noorukieas loomata.
Me saame seda kõike muuta, kui suurendame päris tervishoiu osa meie tervishoiusüsteemis, kui laiendame terviseteadlikust sünnist surmani. Tee ka sina juba täna kasvõi üks tervilik valik, midagi uut või teistmoodi mida sa siiani veel pole teinud. Kui Sa tõesti ei tea mida teha, siis vaata üle allolev list:
- jaluta iga päev
- nuusuta lilli
- kuula linde
- tee paar korda nädalas "trenni" ehk 3x30 minutit nahk märjaks on juba väga hea!
- vali rohkem rohelist taldrikule, iga päev! kasvõi natukese haaval
- vähenda alkoholi tarbimist
- vähenda soola toidus, näiteks ära seda kunagi lisa ENNE kui oled toitu maitsnud (ja kui tundub enam vähem, siis lisa soola asemel näiteks pipart)
- joo rohkem vett
- loobu mullijookidest ja mahlades või vähemalt vähenda nende hulka
- maga vähemalt 8 tundi ööpäevas, kui korraga ei saa siis kasvõi jupiti näiteks koos lõunauinakuga, tekita samadel kellaaegadel magamamineku ja tõusmise rutiin kui su uni on kehva
- tee iga päev midagi mis sulle endale väga meeldib
- ole iseendaga ja õpi seda nautima
OLE ÕNNELIK, LIHTSALT OTSUSTA OLLA ÕNNELIK
Lisa kommentaar