Patsiendikesksus
–
Oleme Eestis läbi dokumentide muutnud mõtet patsiendikeskse tervishoius juurest liikuda inimkeskse tervishoiuni. Sageli mõeldakse seda öeldes eelkõige, et inimene on justkui süsteemi keskel ning süsteem keerleb ümber inimese. Kuid kas see on "õige" lähenemine""
Patsiendikeskset süsteemi iseloomustab tõesti mõte, et kõige olulisem on patsient. Patsienti püütakse võrdsustada "kliendiga". Kliendisuhe ja erameditsiini areng tekitab inimeses tunde "mina tulin kohale, sina tee mind terveks". Kui selline süsteem toimiks, siis oleksid ilmselt maailma kõige rikkamad inimesed kõige tervemad, aga pole. Tervishoid ei toimi müügipõhimõttel. Tegemist ei ole süsteemiga, kus "raha mulle, kaup sulle" töötaks.
Me võime pakkuda parimaid operatsioone ning isegi parimat järelhooldust, kuid praktika näitab et halbade harjumuste juurde tagasipöördumine toob tagasi ka probleemid. Samuti on näha praktikas ja lugeda kirjandusest kuidas tüsistused võivad tekkida ravisoovituste mittejälgimisest või määratud ravimite ebaõigest tarvitamisest vms tegevusest, mida patsient ise ei tähtsusta. Oluline on vastastikune mõju ja mõlema osapoole panus. Ja just see on miski, mida meie süsteemide ülesehitus täna ei mõista ega arvesta.
Meie tervishoiusüsteemis tähendab patsiendikesksus justkui vaid seda kui inimene on saanud arsti juurde, arst on pannud diagnoosi ja määranud ravi. Ja siis on justkui kõik tehtud ning hästi, vahel võib see nii ollagi. Ravimid võetud ja diagnoos läinud. Pigem on tegemist erandiga. Sageli on diagnoos eluaegne, ravimid samuti ning elustiili muutuseta ei saa ka inimene "terveks".
Me võime pakkuda parimaid operatsioone ning isegi parimat järelhooldust, kuid praktika näitab et halbade harjumuste juurde tagasipöördumine toob tagasi ka probleemid. Samuti on näha praktikas ja lugeda kirjandusest kuidas tüsistused võivad tekkida ravisoovituste mittejälgimisest või määratud ravimite ebaõigest tarvitamisest vms tegevusest, mida patsient ise ei tähtsusta. Oluline on vastastikune mõju ja mõlema osapoole panus. Ja just see on miski, mida meie süsteemide ülesehitus täna ei mõista ega arvesta.
Meie tervishoiusüsteemis tähendab patsiendikesksus justkui vaid seda kui inimene on saanud arsti juurde, arst on pannud diagnoosi ja määranud ravi. Ja siis on justkui kõik tehtud ning hästi, vahel võib see nii ollagi. Ravimid võetud ja diagnoos läinud. Pigem on tegemist erandiga. Sageli on diagnoos eluaegne, ravimid samuti ning elustiili muutuseta ei saa ka inimene "terveks".
Siitmaalt algab alles esimene samm patsiendikesksuseni - kui keegi võtab ja toetab sellist inimest ka tema terviseteekonnal päriselt. Selgitab miks on vaja võtta ravimeid regulaarselt ja sobitab nende võtmise inimese elustiili ja harjumuste hulka koos inimesega, toetab elustiili muudatusi mis aitab inimesel võimalikult kaua võimalikult terve olla. Vajadusel tähendab see kasvõi kogu suguvõsa nõustamist, et lähedased mõistaksid kuidas on vaja inimest toetada ning milliseid muudatusi teha, et teie lähedane oleks teiega koos veel pikka aega.
Arsti õpe keskendub diagnoosi panekule ja ravi määramisele. Õe õpe keskendub tervisele ning sellest kõrvalekalde märkamisele, diagnoosiga patsiendi korral inimese kui terviku toetamisele. Jätkem siis mõlemale see, milles nad on parimad.
Inimkeskseks muutub tervishoid omakorda alles siis, kui patsient ehk abi vajaja on sama oluline kui tervishoius töötav inimene ehk abi andja. Tõsi, meil on abi andjaid täna vähem kui vaja oleks. Tõsi, neid ei saa kusagilt juurde osta või toota, kuid palju abi oleks juba ka siis kui süsteemis on aru saadud mida inimkesksus tähendab ning kokku lepitud kus lähevad tegevusvaldkondade piirid. Inimkesksus tähendab ka avalikult kokku leppimist, mida on võimalik Eesti meditsiinisüsteemil pakkuda ning mida peab iga inimene oma tervise nimel ise tegema.
ps. pilt - oodates valget laeva ...
Arsti õpe keskendub diagnoosi panekule ja ravi määramisele. Õe õpe keskendub tervisele ning sellest kõrvalekalde märkamisele, diagnoosiga patsiendi korral inimese kui terviku toetamisele. Jätkem siis mõlemale see, milles nad on parimad.
Inimkeskseks muutub tervishoid omakorda alles siis, kui patsient ehk abi vajaja on sama oluline kui tervishoius töötav inimene ehk abi andja. Tõsi, meil on abi andjaid täna vähem kui vaja oleks. Tõsi, neid ei saa kusagilt juurde osta või toota, kuid palju abi oleks juba ka siis kui süsteemis on aru saadud mida inimkesksus tähendab ning kokku lepitud kus lähevad tegevusvaldkondade piirid. Inimkesksus tähendab ka avalikult kokku leppimist, mida on võimalik Eesti meditsiinisüsteemil pakkuda ning mida peab iga inimene oma tervise nimel ise tegema.
ps. pilt - oodates valget laeva ...
Lisa kommentaar