Täielik NordStream ehk Jälle uus toru ...
–
Kui ma hakkasin ringi liikuma hapnikukanüüli ja balooniga, siis kirjutasin inimeste reaktsioonidest. Olen kirjutanud ka sellest kuidas mu kops lekib ehk tekib õhkrind. ... ja nüüd on mul neid veel rohkem.
Sattusin taas haiglasse. Kops, mida sügisel "liimiti" ja mis teoreetiliselt oleks pidanud kenasti õhukindlaks muutuma, läks hoopis uuesti lekkima. Tundub ebaloogiline aga minu puhul vist suht normaalne.
Algul kogunes õhku väheke ja mingil hetkel jälle liiga palju. Süda hakkas sellest survest puperdama. Võtad lisahapnikku, ikka hingeldad ja liigud vaevaliselt, sest pulss hüppab lakke. Seega otsustati panna taas dreen kopsu.
Ausalt - kirurg oli vahepeal ikka kõvasti harjutanud ning ilmselt hakkan ka mina juba "harjuma" - igal juhul oli dreeni paigaldamine suht okey. Hull tunne oli küll kui kops hooga sirgeks tõmbas, nagu Raudmees oleks südant pitsitanud. Pool päeva jälgimist ja mässamist, kops sirgu, pulss suht okey aga ... leke ei likvideeru. Nii ma siis istusin ja ootasin. Üldiselt on valus kah, ebamugavusest rääkimata.
Tegelikult on praegusel juhul aga suht mõttetu istuda haiglas ning raisata haigekassa raha :), seega ... Toru jäi kopsu otsa sai ventiiliga kott ja saadeti koju. Mul nüüd justkui lisakops-kilekott, mis õhku täis saades tuleb lihtsalt tühjaks suruda. Kõik see takistab kopsu uuesti kokku kukkumast. Hetkel laseb olla. Kui kotti jupp aega (vähemalt 48 tundi) õhku enam ei leki, siis ilmselt on leke paranenud aga kas see juhtub või mitte, seda ei tea keegi. Hetkel siis katsetame taas järgmist levelit.
Õnneks on mul kodus mees, kel neurointensiivis töötamise (küll eelmisest sajandist ;-) kogemused ning seega "kopsudreeni sideme vahetamine on ju peaaegu nagu subclavia plaastri paigaldus..." ehk lühidalt öeldes - ta ei minesta naise peale, kellel ripub kopsust toru väljas :) Kõik saab teha, õues ka liikuda ja koju ma ju niisama pikutama ei jää. Pealegi on pikutamine ka tüsilik kui dreen on suht selja pool :) Lihtsalt on keeruline sh näiteks riiete valik... Taas kerkib (tööle minnes) küsimus isikliku abistajast ehk kes Tallinna päevadel minuga koos asju ajaks. Asju tirida sh ballooni tassida sellise lekkiva kopsuga pole mõistlik. Autoroolis pole veel proovinud olla aga paar päeva kõrvalistmel annab lootust, et võiks ka seda katsetada.
Hetkel on aga puhkus, õnneks mehel ka ning seega mõtleme järgmisi asju järgmisel kuul. Kodus on kindlasti parem kui haiglas - müra on vähem, seltskond tervem, õues liikumine jms viib mõtted mujale ka ning ööuni selle kõigega seonduvalt rahulikum.
ps. et ärge siis jälle ehmatage kui kohtume
Algul kogunes õhku väheke ja mingil hetkel jälle liiga palju. Süda hakkas sellest survest puperdama. Võtad lisahapnikku, ikka hingeldad ja liigud vaevaliselt, sest pulss hüppab lakke. Seega otsustati panna taas dreen kopsu.
Ausalt - kirurg oli vahepeal ikka kõvasti harjutanud ning ilmselt hakkan ka mina juba "harjuma" - igal juhul oli dreeni paigaldamine suht okey. Hull tunne oli küll kui kops hooga sirgeks tõmbas, nagu Raudmees oleks südant pitsitanud. Pool päeva jälgimist ja mässamist, kops sirgu, pulss suht okey aga ... leke ei likvideeru. Nii ma siis istusin ja ootasin. Üldiselt on valus kah, ebamugavusest rääkimata.
Tegelikult on praegusel juhul aga suht mõttetu istuda haiglas ning raisata haigekassa raha :), seega ... Toru jäi kopsu otsa sai ventiiliga kott ja saadeti koju. Mul nüüd justkui lisakops-kilekott, mis õhku täis saades tuleb lihtsalt tühjaks suruda. Kõik see takistab kopsu uuesti kokku kukkumast. Hetkel laseb olla. Kui kotti jupp aega (vähemalt 48 tundi) õhku enam ei leki, siis ilmselt on leke paranenud aga kas see juhtub või mitte, seda ei tea keegi. Hetkel siis katsetame taas järgmist levelit.
Õnneks on mul kodus mees, kel neurointensiivis töötamise (küll eelmisest sajandist ;-) kogemused ning seega "kopsudreeni sideme vahetamine on ju peaaegu nagu subclavia plaastri paigaldus..." ehk lühidalt öeldes - ta ei minesta naise peale, kellel ripub kopsust toru väljas :) Kõik saab teha, õues ka liikuda ja koju ma ju niisama pikutama ei jää. Pealegi on pikutamine ka tüsilik kui dreen on suht selja pool :) Lihtsalt on keeruline sh näiteks riiete valik... Taas kerkib (tööle minnes) küsimus isikliku abistajast ehk kes Tallinna päevadel minuga koos asju ajaks. Asju tirida sh ballooni tassida sellise lekkiva kopsuga pole mõistlik. Autoroolis pole veel proovinud olla aga paar päeva kõrvalistmel annab lootust, et võiks ka seda katsetada.
Hetkel on aga puhkus, õnneks mehel ka ning seega mõtleme järgmisi asju järgmisel kuul. Kodus on kindlasti parem kui haiglas - müra on vähem, seltskond tervem, õues liikumine jms viib mõtted mujale ka ning ööuni selle kõigega seonduvalt rahulikum.
ps. et ärge siis jälle ehmatage kui kohtume
Lisa kommentaar