Proovisõidud uute autodega
–
Ausalt öeldes natuke põnnasin. Võõrad autod ja üks neist automaat ka. Pole mitte kunagi proovinud automaati. Mees vedas mind katsetama Opelit ja ise tahtsin hirmsasti testida Ford Focust.
Opel Astra 1,4 liitrine, turbo, 110 kW, bensiin ja automaat versus testimiseks Ford Focus 1 liitrine 92 kW, bensiin ja manuaal. Kõigepealt pean muidugi ütlema, et päris võrdne seis kilowattide järgi polnud aga mis teha kui Fordi demoautod testimiseks vaid selliseid mootoreid pakuvad.
Opeli armatuurlaud tundus kirju ja mõjus esimese hooga pisut liiga kobakalt. Sõidu ajal tekkisid esimesed ahhaa elamused. Varustus, mis testautos oli, tekitas põnevust. Rool tundus väike ja lülitid liiga rooli taga peidus. Värviline ekraan alguses pigem segas, kui silm harjus ja kui said ka aru mida ekraan näitab, siis tekkis pisuke põnevus. Joonte vahel hoidmise süsteem tõmbas auto rooli tõesti tagasi kui ilma suunda näitamata joontest väljusid. Hoiatas teistele autodele liiga lähedale sõitmise eest, näitas liiklusmärke. Rooli peal kõike näppida ei jõudnud, kuna automaadiga harjumatu sõita ning pealegi sattusin paar korda teeremondile.
Otepää suunal pidin suure autoga kitsukesel teepervel teistest autodest mööda laveerima, mis õnnestus suurepäraselt, sest auto kuulas üllatavalt hästi sõna ;) Navi ekraan on suur ja väidetavalt väga hea... kuigi selles osas olen alati pisut kahtlev. Lohutuseks on see, et Opeli teenindus võimaldab igas kohas helistada, auto annab välja GPS signaali ja sulle saadetakse navisse kodutee, kui end juba lootusetult eksinuna tunned. Autoga sõites arvasime, et sellel autol on mingid eriistmed. Suur oli meie üllatus kui selgus, et tegemist on standardvarustuse istmetega.
Tartu lähedal on autosid hea testida, lennujaama teel saad kiirendust proovida ning samas on ka käänulist kruusateed, kus kurvides libisemist ja juhitavust testida. Kiirenduse osas ütlen wow, uskumatult sujuv, pehme ja ilma sellise tundeta, et tahaks autot tagant lükata. Olin hämmastunud. Vedrustus paras. Ruumikas, üllatavalt, oma väiksuse kohta.
Ainuke mille üle võiks viriseda oli autoraadio. Pärast selgus, et kõlareid on siiski 6 ja raadiot annab timmida ... ja pärast seda juttu ei olegi Ford Focusest mitte midagi rääkida. Lihtsalt see konkreetne mudel jäi selgelt Opel Astrale alla :(
Pean muidugi ka lisama, et Opel'i Tartu salongis oli väga hea müügimees, kus tundsin tõesti et ta tahab mulle autot müüa. Ford'i teeninduses seevastu ikka imestati, et ma räägin mootori võimsusest. Lisati veel sedagi, et "eestlane võtab enne roolisoojenduse kui et võimsama mootori". Huvitav, mis eestlased need seal Fordi salongis küll käivad? No pealgi, Opeli mees tegi ka pärast salongikülastust kõike mida ta salongis lubas, kutsus kohale ka õige mudeliga nn näidisauto. Fordi mees lubas samuti teatada ühe uue näidisauto saabumisest ja teha pakkumise veel teiselegi mudelile, kuid kõik jäi sinnasamasse. Miskit pole teha, lõpp otsuse tegemisel on oluline ka teenindus. Nüüd siis tegeleme pakkumist, liisingu jms pudi padiga.
ps. olen olnud veendunud varem ja ka pärast testimist, et ma ei taha suurt ja kõrget autot või tahaksin siis kui mu pangaarvel vedeleks vaba 50 000 eurot üht Subaru Impresa VRX mudelit ...
pps. ja muidugi loodetavasti täna õhtul tegeleme kööki kolimise ning edasi minu sünnipäevaga
Opeli armatuurlaud tundus kirju ja mõjus esimese hooga pisut liiga kobakalt. Sõidu ajal tekkisid esimesed ahhaa elamused. Varustus, mis testautos oli, tekitas põnevust. Rool tundus väike ja lülitid liiga rooli taga peidus. Värviline ekraan alguses pigem segas, kui silm harjus ja kui said ka aru mida ekraan näitab, siis tekkis pisuke põnevus. Joonte vahel hoidmise süsteem tõmbas auto rooli tõesti tagasi kui ilma suunda näitamata joontest väljusid. Hoiatas teistele autodele liiga lähedale sõitmise eest, näitas liiklusmärke. Rooli peal kõike näppida ei jõudnud, kuna automaadiga harjumatu sõita ning pealegi sattusin paar korda teeremondile.
Otepää suunal pidin suure autoga kitsukesel teepervel teistest autodest mööda laveerima, mis õnnestus suurepäraselt, sest auto kuulas üllatavalt hästi sõna ;) Navi ekraan on suur ja väidetavalt väga hea... kuigi selles osas olen alati pisut kahtlev. Lohutuseks on see, et Opeli teenindus võimaldab igas kohas helistada, auto annab välja GPS signaali ja sulle saadetakse navisse kodutee, kui end juba lootusetult eksinuna tunned. Autoga sõites arvasime, et sellel autol on mingid eriistmed. Suur oli meie üllatus kui selgus, et tegemist on standardvarustuse istmetega.
Tartu lähedal on autosid hea testida, lennujaama teel saad kiirendust proovida ning samas on ka käänulist kruusateed, kus kurvides libisemist ja juhitavust testida. Kiirenduse osas ütlen wow, uskumatult sujuv, pehme ja ilma sellise tundeta, et tahaks autot tagant lükata. Olin hämmastunud. Vedrustus paras. Ruumikas, üllatavalt, oma väiksuse kohta.
Ainuke mille üle võiks viriseda oli autoraadio. Pärast selgus, et kõlareid on siiski 6 ja raadiot annab timmida ... ja pärast seda juttu ei olegi Ford Focusest mitte midagi rääkida. Lihtsalt see konkreetne mudel jäi selgelt Opel Astrale alla :(
Pean muidugi ka lisama, et Opel'i Tartu salongis oli väga hea müügimees, kus tundsin tõesti et ta tahab mulle autot müüa. Ford'i teeninduses seevastu ikka imestati, et ma räägin mootori võimsusest. Lisati veel sedagi, et "eestlane võtab enne roolisoojenduse kui et võimsama mootori". Huvitav, mis eestlased need seal Fordi salongis küll käivad? No pealgi, Opeli mees tegi ka pärast salongikülastust kõike mida ta salongis lubas, kutsus kohale ka õige mudeliga nn näidisauto. Fordi mees lubas samuti teatada ühe uue näidisauto saabumisest ja teha pakkumise veel teiselegi mudelile, kuid kõik jäi sinnasamasse. Miskit pole teha, lõpp otsuse tegemisel on oluline ka teenindus. Nüüd siis tegeleme pakkumist, liisingu jms pudi padiga.
ps. olen olnud veendunud varem ja ka pärast testimist, et ma ei taha suurt ja kõrget autot või tahaksin siis kui mu pangaarvel vedeleks vaba 50 000 eurot üht Subaru Impresa VRX mudelit ...
pps. ja muidugi loodetavasti täna õhtul tegeleme kööki kolimise ning edasi minu sünnipäevaga
Lisa kommentaar