Pool aastat uut elu ehk kuidas päriselt läheb vol 1
–
Appikene, eile hakkasid inimesed mulle kirjutama ja küsima - kuidas läheb? Siis avastasin, et pole tõesti praktiliselt kuu aega blogisse jõudnud. Vanemad lugejad teavad, et kui tööd on palju ja olen väsinud, siis tekivadki pikemad vahed. Aitäh küsijatele, et meelde tuletasite - blogilugejad ootavad.
Kuidas siis tegelikult läheb ... Kas te kujutate päriselt ette, et teie äratuskell heliseb iga päev täpselt samal ajal? Ja nii 365 päeva aastas ning aastaid? Kas te kujutate ette, et te ei saa kätt sirutada söögi poole siis kui söök on käe ulatuses ja isu on ka AGA teil peab kõht tühi püsima, et võtta ravimit?
Isegi mina ei kujutanud seda sellisena ette nagu see täpselt nüüd on ... Okey, ärkamine nö ühel ja samal ajal võib olla päris tore. Kui eelmisel päeval pole õigeaegselt magama saanud, siis tuleb juba planeerida n.ö lebom päev või lõunauni. Aga hommikuti pidevalt vara ärgates saab nii palju asju tehtud. Tegusad päevad on muutunud nüüd pikemaks. Uneaega on jäänud vähemaks ja seda tuleb jälgida. Aga see on harjutamise asi.
Raske on sellega, et pühapäevast brunch'i korraldada ei saa :) - tean, tean et see kõlab pisut vingumisena AGA päriselt - kui ma pean kell 7 võtma ravimi tühja kõhuga, kell 8 võtma ravimid koos söögiga, siis tuleb pigem ruttu süüa. Kõht peab enam vähem tühi olema juba kell 10 (ehk 2 tundi peale hommikusööki!) ja päris tühi kell 11, et järgmiseid ravimeid tühja kõhuga võtta. Lõunat võib selle eest pikalt süüa. Õhtusöök on ideaalis ka kogu aeg ühel ja samal ajal. Kui tahan sõpradele külla minna, siis pean võtma tühja kõhu ravimit enne ning ideaalne küllmineku aeg on 18.30 paiku. Ja suht samamoodi läheb kogu elu ...
Samal ajal pean (või tegelikult saan!) iga päev jalutama vähemalt 4 kilomeetrit VÕI siis tegema võimlemisharjutusi ja sõitma veloergomeetril 30 - 40 minutit. Tõsi, toimetades saab võltskilomeetrid sageli täis aga päriselt jalutamine annab teistsuguse koormuse, kogu kehale. Kui elad Tartus ning käid tööl üle Eesti, siis on nii mõnigi päev pigem istumis(sõidu)päev. Avastasin, et kui kontorist sotsiaalministeeriumi ja tagasi jalutada, siis on peaaegu 3 kilomeetrine ring tehtud. Selliseid avastusi erinevates kohtades lisandub järjest. Taevaskoda, treppidega on ideaalne trennipaik. Metsas oleme käinud rohkem kui kunagi varem. See on tore. Liikumist on küll paar viimast nädalat seganud mõne ravimi põhjustatud kõrvaltoimete rohkus, kuid küll see taas mingil hetkel väheneb.
Igal juhul olen toimekas. Annan paari päeva jooksul teada mida veel teen :)
Isegi mina ei kujutanud seda sellisena ette nagu see täpselt nüüd on ... Okey, ärkamine nö ühel ja samal ajal võib olla päris tore. Kui eelmisel päeval pole õigeaegselt magama saanud, siis tuleb juba planeerida n.ö lebom päev või lõunauni. Aga hommikuti pidevalt vara ärgates saab nii palju asju tehtud. Tegusad päevad on muutunud nüüd pikemaks. Uneaega on jäänud vähemaks ja seda tuleb jälgida. Aga see on harjutamise asi.
Raske on sellega, et pühapäevast brunch'i korraldada ei saa :) - tean, tean et see kõlab pisut vingumisena AGA päriselt - kui ma pean kell 7 võtma ravimi tühja kõhuga, kell 8 võtma ravimid koos söögiga, siis tuleb pigem ruttu süüa. Kõht peab enam vähem tühi olema juba kell 10 (ehk 2 tundi peale hommikusööki!) ja päris tühi kell 11, et järgmiseid ravimeid tühja kõhuga võtta. Lõunat võib selle eest pikalt süüa. Õhtusöök on ideaalis ka kogu aeg ühel ja samal ajal. Kui tahan sõpradele külla minna, siis pean võtma tühja kõhu ravimit enne ning ideaalne küllmineku aeg on 18.30 paiku. Ja suht samamoodi läheb kogu elu ...
Samal ajal pean (või tegelikult saan!) iga päev jalutama vähemalt 4 kilomeetrit VÕI siis tegema võimlemisharjutusi ja sõitma veloergomeetril 30 - 40 minutit. Tõsi, toimetades saab võltskilomeetrid sageli täis aga päriselt jalutamine annab teistsuguse koormuse, kogu kehale. Kui elad Tartus ning käid tööl üle Eesti, siis on nii mõnigi päev pigem istumis(sõidu)päev. Avastasin, et kui kontorist sotsiaalministeeriumi ja tagasi jalutada, siis on peaaegu 3 kilomeetrine ring tehtud. Selliseid avastusi erinevates kohtades lisandub järjest. Taevaskoda, treppidega on ideaalne trennipaik. Metsas oleme käinud rohkem kui kunagi varem. See on tore. Liikumist on küll paar viimast nädalat seganud mõne ravimi põhjustatud kõrvaltoimete rohkus, kuid küll see taas mingil hetkel väheneb.
Igal juhul olen toimekas. Annan paari päeva jooksul teada mida veel teen :)
Lisa kommentaar