Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Oska puhata

Aastaid pole olnud sellist super kokkusattumust, kus ilm on kuu , merevesi puhas ja soe, mina (loe: minu pere ja muud loomad) - kõik koos Saaremaal.
Aasta parim otsus oli osa puhkusepäevi jätta augustisse. Esmakordselt suutsid kõik kokkutulnud jätta tööasjad kõrvale ning lihtsalt nautida. Sattusime suvemaja üürima Nasva kanti, kus kõrvaltänavast sai sooja suitsulesta ja ahvenat ning privaatrand asus 2 km kaugusel (samal ajal oli Mändjala meduuse täis)  - kuldne liiv, loksuv laine ning inimtühjad liivaribad kõrkjate vahel. Merevesi oli ujumiseks paras, sulistamisega soe. 

Rendimajas oli meie  jaoks küll nurkades liialt tolmu ning duširuum väheke vana ning puhtusega mittehiilgav, kuid üle elatav. Õnneks  omasid kõik ruumid aknaid koos sääsevõrguga ning ilm lubas ööpäevaringselt aknaid avatuna hoida. Voodid ja voodipesu olid tasakaaluks paremad kui eeldaks ning enamuse ajast sai niikuinii väljas veedetud. Majal rõdu ning ilus majaesine andsid suurepärase võimaluse väljas trenniks,  lihtsalt lamasklemiseks võrkkiiges või lamamistooli või murul, päikese liikumine pakkus ka varju, lisaks oli võimalus nii grilliks kui ka kohvijoomiseks. Köök oli hästi varustatud. Perenaine võttis meid vastu, poetas kaks korda tomatit, kurki ja suvikõrvitsat verandale, tagatisraha ei küsitud ning rohkem me teda ei näinud. Estrent töötas hästi.

Võtsime tõesti mõnuga. Ringi käisime mõõdukalt, natuke ise kokkamist ja õhtuti väljas istumist. Juttu sai aetud omadega rohkelt, nutisõltuvusest sai nati puhata ;). 

Sõrve säär ja Ohesaare tuulik kuulusid küll kohustuslikku programmi, kuid Karu järves sai esmakordselt ujutud. Paar raamatut läbi sirvitud samuti. Miks sirvitud - sest enamuses on 1/3 järel selge, millega asi lõpeb... Tean, et mõni peab seda püsivuse puuduseks, mina aga raamatupoe juhataja lapse “taagaks” parimas mõttes. Olen lihtsalt ilmselt liialt palju lapse, teismelise ja varases täiskasvanu eas ilukirjanduse pärleid lugenud. Antikvariaat ning paadunud raamatuklubilased, andisid selleks suurepärase võimaluse.

Tagasiteel üllatas Pärnu sel korral meie jaoks uue kohaga - HEA MAA - toidud olid super, soovitan soojalt ka kohapeal valmistatud rabarberi limonaadi. Ainult, et ärge väljas istuge. Nende heki taga on kompost - prügikast ning aroomid ei ole suviselt mõnusad. Mis mind aga hämmastas - kui naabrid ei raatsi investeerida lõhna kinnipidavasse tootesse, siis võiks endast lugupidav toitlustusasutus seda teha. Tõeliselt kahju, et sellise söögitaseme juures peetakse vähetähtsaks terassil istumise võimalust. Eriti tänapäeva pandeemia tingimustes. Kuna söögikoht oli probleemist teadlik, siis jääb vaid soovitada - võtke ja tehke naabritele kingitus investeerida ise lõhnavabasse kompostrisse.

Üleüldse - investeerige tänasesse päeva ja vaadake kaugemale oma ninaotsast. Mõnusat vaba päeva, üksköik mille tähistamiseks ;)

ps Ah jaa, mu meilboxis on hetkel 71 lugemata töökirja, aga ... puhkus on puhkamiseks. Virtuaalne kallistus kõigile kes vastust ootavad, see saabub kindlasti.

Eelmine
Ma pean normaalseks
Järgmine
Millest ma haiglas ikka veel aru ei saa?

Lisa kommentaar

Email again:

Kommentaarid: 5

zhdOxHqvGY ZDXNjhTC Aug 23, 2020
ZVWzCSMjcLoGil HXWkcSPj Aug 23, 2020
IdpbmesLGhAUSoY RujGArzKC Sep 25, 2020
MdgxsAJH PEIpMdVADwvmO Oct 23, 2020
WQoUIesxANMDHV YsqePpMaXZwzRthx Oct 23, 2020