Ohtlik viirus ohustatud liigile

Eelmisel nädalal olin teisipäeval Tallinnas koosolekul, kolmapäeval regulaarses kontrollis kahes erinevas tervishoiuasutuses, istudes koridoris teiste patsientide seas, neljapäeval olin veel üks kontrolli aeg kolmandaski asutuses.  Neljapäeval jõudis koju meie üliõpilane, kelle põhilises "koolimajas" oli tuvastatatud esimene viirusega nakatunu. Neljapäeva õhtuks oli kohale jõudnud ravimipaanika, tegime kiire inventuuri, arst kirjutas retspete ning seega läks mu abikaasa reede hommikul apteeki, et mind elutähtsate ravimitega varustada.

Me kõik olime mures. Me kõik olime veel eelmisel nädalal kohtunud piisavalt paljude inimestega, kelle puhul on võimatu öelda kas või kui haiged nad võiksid olla. Meie usume parimat! Naljakas või mitte aga juba aasta on minu külmkapil silt, mis seda parima uskumist sisendab.

Olles harjunud pisut ette vaatama, tegime  nüüdki plaani, mida kodus süüa on ja mida poest tellida. Hea, kui mõelda välja nädala menüü ning vastavalt sellele tegutseda. Kuid isegi sellise harjumuse korral ei tea meie pere näiteks päris täpselt, kui palju kulub pudru- ja kohvipiima, aga varsti on see selge :) Oluline on teha koju jäädes kõik koos menüü ning vaadata, mis ajaks on mõistlik järgmine poeskäik planeerida või tellimus vormistada. Praegu pole tark joosta poe vahet paari asja pärast. Mõistlik on korraga pikema aja kogus toiduaineid soetada.

Minu abikaasa ja laps elaksid viiruse ilmselt kergelt üle, kuid minu tõttu ei saa nemadki olla ettevaatamatud. Mis nendele kerge, võib minule olla eluohtlik. Selline olukord omakorda on stressiallikas ka nendele. Järgmised kaks - kolm nädalat mööduvad meil ühiselt kodus toimetades ja õues jalutades.

Töö tegemine toimub minu puhul nii nagu eelmiselgi aastal :) Peale siirdamist tööle suundudes tuli mul samuti esimesed kaks kuud kodukontoris töötada, väljaski käisin peamiselt üksi ning poodidesse jõudsin mais. Seega kõik kordub. Kõik on võimalik. Elu ise lihvib hetkel tühja-tähja maha ning sunnib keskenduma olulisele. Tööalaselt on võimalik süveneda nüüd paljudesse sisulistesse asjadesse, mis muidu saanuks oluliselt vähem tähelepanu. Elektroonilised-tehnilised abivahendid on muutunud hetkel väga oluliseks.

Samuti on oluline kodus olles tegeleda nii vaimu värske hoidmise kui füüsilise aktiivsusega. Lihtsad asjad eelkõige:
- päevaplaanis on hea panna paika ühised söögiajad,
- lisada plaani nii jalutuskäigud värskes õhus kui ka tubane trenn või kui ülejärgmisel nädalal soojemaks läheb, siis trenn õues,
- teleka vaatamine ja raamatu lugemine pole samuti paha,
- lauamängud või siis kord päevas sotsiaalmeedia jms vahendusel saadud info läbiarutamine ning teiste inimeste toetamine on samuti omal kohal.

Üksi olles on kõik pisut keerulisem aga saab hakkama. Isegi siis kui tunnete end tervena ja teised inimesed samuti, siis ärge saage praegu kokku - kui vähegi võimalik siis lihtsalt suhelge teisiti ja eelkõige selle ringiga, kellega igapäevaselt suhtlete. Telefoni, messengeri, skype kaudu.

Palju on neid inimesi, kes kodukontoris tööd teha ei saa ning puutuvad sageli kokku teiste inimestega nagu näiteks tervishoiutöötajad, politseinikud jne. Nende informeeritus on ehk ka pisut suurem kui tavainimestel. Samas on neid, kelle töö on tagada praegusel ajal meile toasoe, elekter, internet jne. Nende tegevusest sõltume me kõik. Tööl käies on äärmiselt oluline vältida nii palju kui võimalik füüsilisi kontakte, pesta sagedamini ja korralikumalt käsi, kui tavaliselt ning kahtluste-kõhkluste korral püsida kodus. 

Hoia ennast ja hoia teisi. Parem karta kui kahetseda, kuid ärge üle mõelge. Püsige terved.