Need neetud paberid
–
Arvestades meie e-riigi kuva, ei peaks me tegelikult üldse rääkima paberitest AGA ... igapäevaselt puutume me kokku olukorraga kust kaustad pole kadunud ning pastakas on tähtsaim töövahend. Järgmine tase on, et nii pastakas kui paber on asendatud klaviatuuri ja kuvariga, kuid nende võimalusi ei kasutata. 21.sajandisse oleme jõudnud tervishoiusüsteemis vaid arvete dokumenteerimises ning sealgi on ära õpitud kuidas peab, mitte kuidas on...
Alustades patsiendist. Teeme nii, et patsient saab kodus eelnevalt asju digisüsteemi sisse kirjutada, et tervishoiutöötaja juurde jõudes on arstil/õel juba pilk peale visatud mis seis selle patsiendiga parasjagu on. Eesmärk on kõigi aega kokku hoida ning mitte mitu korda küsida ja mitu korda vastata.
Täna vastab haiglas olev patsient hommikupoolikul korduvatele küsimustele oma öö möödumise kohta või näiteks märgib ise üles mitmeid tegevusi paberikesele, et õde või hooldaja saaks selle järgmisele paberile või heal juhul arvutisse ümber tippida. Andmeid, mis laekuvad arvutisse tervishoiutöötaja tööalauale copyme ja pasteme mitu korda ümber, haigusloos igapäevaselt, siis loo lõpetamisel, siis saatekirja kirjutamisel jne
Üks olulisimaid võtmeid arengus on parandada dokumenteerimist! Räägime üksteisele mida me oleme õppinud ja milleks me oleme võimelised, et mida saame-oskame-võiksime dokumenteerida, et kellelgi ka sellest kasu oleks.
Ütleme, et me ei saa üksteisest aru. Ja suhtume sellesse positiivselt, ütleme kolleegile otse mida ja kuidas dokumenteerida, et temalt saadav infost oleks tulevikus kasu.
Mõtleme enne kui midagi dokumenteerime kellele ja milleks on see info vajalik. Mõtleme mis on meil olemas ehk mida saab korduvalt kasutada ja parandada, mitte ärme alusta iga kord otsast peale. Lepime lihtsalt kokku, kes - millele - kuidas - milleks ligi pääseb, kes mida- millal muuta saab ning hakkame ühest ajajoone hetkest kõik seda üleriigiliselt kasutama. Lepime kokku, et alates 2022 võtame ja hakkame kasutama uut süsteemi, jätame kõrvale küsimuse kuidas andmeid üle viia ehk kasutame mõned aastad lihtsalt kaht süsteemi paralleelselt kui soovime varasemaid andmeid vaadata. Hakkame kasutama uut, mis on inimkeskselt- kasutajasõbralikult üles ehitatud. Tänane süsteem peegelab seda kus olime 10 aastat tagasi ning seda parandada pole lihtsalt mõtet.
Hetkel dokumenteeritakse justkui kellegi teise jaoks või selle tõttu et peab aga päriselt kellele ja milleks ... on suht arusaamatu. Hetkel tundub, et seda mis on kirja pandud, päriselt mitte keegi ei loe.Oluline on päris elu ehk kuidas asjad päriselt käivad, mitte päris elu kohandamine arvetele ja aruannetele sobivaks. Vahel päris elu jälgides on tunne, et elame nagu 30 aastat tagasi. Pealt kõik punane, seest siiru viiruline.
Täna vastab haiglas olev patsient hommikupoolikul korduvatele küsimustele oma öö möödumise kohta või näiteks märgib ise üles mitmeid tegevusi paberikesele, et õde või hooldaja saaks selle järgmisele paberile või heal juhul arvutisse ümber tippida. Andmeid, mis laekuvad arvutisse tervishoiutöötaja tööalauale copyme ja pasteme mitu korda ümber, haigusloos igapäevaselt, siis loo lõpetamisel, siis saatekirja kirjutamisel jne
Üks olulisimaid võtmeid arengus on parandada dokumenteerimist! Räägime üksteisele mida me oleme õppinud ja milleks me oleme võimelised, et mida saame-oskame-võiksime dokumenteerida, et kellelgi ka sellest kasu oleks.
Ütleme, et me ei saa üksteisest aru. Ja suhtume sellesse positiivselt, ütleme kolleegile otse mida ja kuidas dokumenteerida, et temalt saadav infost oleks tulevikus kasu.
Mõtleme enne kui midagi dokumenteerime kellele ja milleks on see info vajalik. Mõtleme mis on meil olemas ehk mida saab korduvalt kasutada ja parandada, mitte ärme alusta iga kord otsast peale. Lepime lihtsalt kokku, kes - millele - kuidas - milleks ligi pääseb, kes mida- millal muuta saab ning hakkame ühest ajajoone hetkest kõik seda üleriigiliselt kasutama. Lepime kokku, et alates 2022 võtame ja hakkame kasutama uut süsteemi, jätame kõrvale küsimuse kuidas andmeid üle viia ehk kasutame mõned aastad lihtsalt kaht süsteemi paralleelselt kui soovime varasemaid andmeid vaadata. Hakkame kasutama uut, mis on inimkeskselt- kasutajasõbralikult üles ehitatud. Tänane süsteem peegelab seda kus olime 10 aastat tagasi ning seda parandada pole lihtsalt mõtet.
Hetkel dokumenteeritakse justkui kellegi teise jaoks või selle tõttu et peab aga päriselt kellele ja milleks ... on suht arusaamatu. Hetkel tundub, et seda mis on kirja pandud, päriselt mitte keegi ei loe.Oluline on päris elu ehk kuidas asjad päriselt käivad, mitte päris elu kohandamine arvetele ja aruannetele sobivaks. Vahel päris elu jälgides on tunne, et elame nagu 30 aastat tagasi. Pealt kõik punane, seest siiru viiruline.
Lisa kommentaar