Mitte-teaduslikult kodusest hapnikravist
–
Hapnikravi on korraldatud Eestis kahe suurema keskuse baasil. Tegutsevad patsientidega kodus hapnikravi õed. Tänapäeval on Eestis haigekassa rahastusega kättesaadavad:
1. kodune ehk statsionaarne hapnikukontsentraator, koos lisaseadmega (vähemalt Lõuna Eestis), mis võimaldab kodus hapnikuballoone täita
2. portatiivne hapnikukontsentraator ehk kaherattalisel kärul väike masin, mis kaasa tirides võimaldab ka pikemad reisid sh lennureise.
1. kodune ehk statsionaarne hapnikukontsentraator, koos lisaseadmega (vähemalt Lõuna Eestis), mis võimaldab kodus hapnikuballoone täita
2. portatiivne hapnikukontsentraator ehk kaherattalisel kärul väike masin, mis kaasa tirides võimaldab ka pikemad reisid sh lennureise.
Statsionaarne hapnikukontsentraator on sisuliselt masin, mis toodab õhust õhku :) Masin teeb muidugi müra, mistõttu on see mõistlik paigutada sellisesse kohta kus sa ise pole. Kõlab lihtsalt aga kõikides kodudes pole ilmselt võimalik. Kui aga vähegi klapib, siis tuleks kasutada võimalikult pikka hapnikuvoolikut ning masin panna vähemalt "nurga taha", kindlasti vaibaga pinnale. Balloonide täitmise ajal on ideaalne kui saad tõmmata ukse koomale ja teha selles ruumis akna lahti. Tuba, mis on liiga tühi - võimendab müra. Hea on raamaturiiulite vms tuba, kus heli peegelduspinda on vähe.
Keerulisem on siis kui hapnikuvool on üle 4 liitri ja lisaniisutus hädavajalik. Sellisel juhul pole pikast voolikust palju kasu ning pidev mürafoon on samuti kurnav. Balloonihapnik on selles osas mugav, et saab kasvõi vahepeal mürast puhata.
Kontsentraatoriga ei saa hapnik otsa ;) Ballooni kasutus sõltub pealevoolava hapniku hulgast ning sellest kas hapnik kogu aeg "jookseb" või reageerib vaid sissehindamisel. Ideaalis peaks jätkuma ainult sissehingatava ehk pulseeriva hapniku korral balloonist hapnikku 6-7 tunniks, sõltub muidugi liitrite hulgast mida korraga vajatakse. Balloonil on õlarihmaga kott, seega kui patsient jaksab 3 kilo tassida või teeb keegi seda tema kõrval, siis saab sellega hästi liikuda ka treppidest. Autos ja mujal liikudes peab balloon jääma püstisesse asendisse, seegi nõuab ekstra nippe, kuid võimaldab lihtsamalt päeva jooksul mitmete erinevate kohtade vahel liikuda. Pealegi on balloon ilmastikukindlam.
Portatiivne kontsentraator töötab õues liikudes akudel, üks aku peab 2 liitrise pealejooksuga vastu 50 minutit, pulsseeriva (vaid sissehingamisel!) hapnikumanustusega topelt. Kaasas on lisaaku ning laadida saab akusid nii autos kui igas tavalises stepslis. Portatiivne masin kaalub koos lisaaku ja käruga üle 5 kilo, seega sobib see siledama ja pikemal teekonnal aga treppidest seda ise ei tassi. Lisaks ei kannata portatiivne masin vihma, külma ja muid ilmastikunähtusid, mida Eestis sageli kohtab. See on kindlasti ka üks põhjuseid, miks nii vähe selliseid patsiente ringi liigub.
Selliseid patsiente, kes Eestis lisahapnikku kodus kasutavad üle 600. Kõigil neil pole ilmselt jaksu või autot või sõpru-sugulasi, kes neid liikuma aitaks. Samas annab lisahapniku kasutamine neile võimaluse end oluliselt paremini tunda ning iseseisvamalt hakkama saada.
Kõik ei tunne ilmselt ennast kindlalt, et hapnikukontsentraatori või -ballooniga ringi liikuda, kuid testida võiks. Kinnitan, et paljude asutuse teenindajad on koolitatud ning ei lähe ähmi täis kui sellist inimest näevad. Lapsed ja noored on uudishimulikud ja vaatavad Sulle pikalt otsa. Noorem täiskasvanuiga ütleb ... aaa see on nagu filmis “ Süü on tähtedel...” Täiskasvanud löövad pilgu maha või tunnevad avalikult huvi. Paljud julgevad küsida ka a la mis siis nüüd? mis see on? miks seda vajad? jne Harjumatu on see kindlasti, nii sellele kes lisahapnikku vajab kui teistele. Minagi pole näinud selliseid inimesi väljaspool haiglat liikumas aga ehk võiks neid rohkem näha ? Erilisi inimesi on meie ümber järjest rohkem, mõnel paistab erilisus välja, teisel mitte ;)
Neile, kes tahavad lugema teaduslikumalt
https://www.kliinikum.ee/leht/oendus/406-kodune-hapnikravi
http://www.kopsuliit.ee/ravi/hapnikravi/
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42070/Magistritoo_Carine_Gross.pdf?sequence=3
Keerulisem on siis kui hapnikuvool on üle 4 liitri ja lisaniisutus hädavajalik. Sellisel juhul pole pikast voolikust palju kasu ning pidev mürafoon on samuti kurnav. Balloonihapnik on selles osas mugav, et saab kasvõi vahepeal mürast puhata.
Kontsentraatoriga ei saa hapnik otsa ;) Ballooni kasutus sõltub pealevoolava hapniku hulgast ning sellest kas hapnik kogu aeg "jookseb" või reageerib vaid sissehindamisel. Ideaalis peaks jätkuma ainult sissehingatava ehk pulseeriva hapniku korral balloonist hapnikku 6-7 tunniks, sõltub muidugi liitrite hulgast mida korraga vajatakse. Balloonil on õlarihmaga kott, seega kui patsient jaksab 3 kilo tassida või teeb keegi seda tema kõrval, siis saab sellega hästi liikuda ka treppidest. Autos ja mujal liikudes peab balloon jääma püstisesse asendisse, seegi nõuab ekstra nippe, kuid võimaldab lihtsamalt päeva jooksul mitmete erinevate kohtade vahel liikuda. Pealegi on balloon ilmastikukindlam.
Portatiivne kontsentraator töötab õues liikudes akudel, üks aku peab 2 liitrise pealejooksuga vastu 50 minutit, pulsseeriva (vaid sissehingamisel!) hapnikumanustusega topelt. Kaasas on lisaaku ning laadida saab akusid nii autos kui igas tavalises stepslis. Portatiivne masin kaalub koos lisaaku ja käruga üle 5 kilo, seega sobib see siledama ja pikemal teekonnal aga treppidest seda ise ei tassi. Lisaks ei kannata portatiivne masin vihma, külma ja muid ilmastikunähtusid, mida Eestis sageli kohtab. See on kindlasti ka üks põhjuseid, miks nii vähe selliseid patsiente ringi liigub.
Selliseid patsiente, kes Eestis lisahapnikku kodus kasutavad üle 600. Kõigil neil pole ilmselt jaksu või autot või sõpru-sugulasi, kes neid liikuma aitaks. Samas annab lisahapniku kasutamine neile võimaluse end oluliselt paremini tunda ning iseseisvamalt hakkama saada.
Kõik ei tunne ilmselt ennast kindlalt, et hapnikukontsentraatori või -ballooniga ringi liikuda, kuid testida võiks. Kinnitan, et paljude asutuse teenindajad on koolitatud ning ei lähe ähmi täis kui sellist inimest näevad. Lapsed ja noored on uudishimulikud ja vaatavad Sulle pikalt otsa. Noorem täiskasvanuiga ütleb ... aaa see on nagu filmis “ Süü on tähtedel...” Täiskasvanud löövad pilgu maha või tunnevad avalikult huvi. Paljud julgevad küsida ka a la mis siis nüüd? mis see on? miks seda vajad? jne Harjumatu on see kindlasti, nii sellele kes lisahapnikku vajab kui teistele. Minagi pole näinud selliseid inimesi väljaspool haiglat liikumas aga ehk võiks neid rohkem näha ? Erilisi inimesi on meie ümber järjest rohkem, mõnel paistab erilisus välja, teisel mitte ;)
Neile, kes tahavad lugema teaduslikumalt
https://www.kliinikum.ee/leht/oendus/406-kodune-hapnikravi
http://www.kopsuliit.ee/ravi/hapnikravi/
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42070/Magistritoo_Carine_Gross.pdf?sequence=3
Lisa kommentaar