Millest ma puudust tunnen?
–
Kõlab naljakalt aga kuna piiranguid on piisavalt palju, päevarežiim ideaalis päris kindel, siis ikka tekib "igatsus" mingite asjade järele mida hetkel ei saa või mida võib olla kunagi ei saa ... Teate küll, et kui miski on keelatud, siis seda just tahaks?
1. Sushist, verisest veiselihast, värskest krõpsuvast salatist, kreemikoogist ... Kui oled enda toitumist spetsiaalselt tervislikumaks muutnud, siis on AINULT hautatud ja praetud ehk korralikult läbitöödeldud toitu päris raske süüa. Väga vingelt maitsestada ka kõigega ei saa, sest keemia-annustega kõik kokku ei passi.
2. Toidupoes käimisest ...
Lihtsalt toidupoe riiulite vahel liikumisest, et tekiks isusid, mida süüa või mida osta. Loen küll retsepte ja vaatan kokasaateid ja teen mehele poenimekirju, kuid see pole ikka päris see... Olen nüüd poodides juba varsti kolm kuud eemal olnud ja tõesti tunnen sellest puudust. Lahenduseks on muidugi näiteks poes riiulite pildistamine ja selle edastamine või lihtsalt facetime kõne tegemine aga see on ikka pisut miskit muud. Aga kohe kohe ma sinna juba lähen.
3. Teistes poodides asjade proovimisest ja katsumisest ...
Olen avastanud ja testinud e-poode, AGA neis on ootamatult nadi toodete info ning kauba tagastamisüsteem. Eriti kui soovid mõnd riideeset. Normaalne on Kaubamajast, Decorast, I.L.Ust, Salon+ asjade tellimine ehk pudi padi saab hästi kätte kui tellid tuttavaid tooteid. Riietega saab ka veel miskit teha aga jalanõusid on täitsa võimatu ilma proovimata ju osta ning kui tagastamine on ülikeeruline, siis jätad need ju ostmata.
Kuna siirdamiseelsel perioodil muutusid mu riided ja jalanõud järjest kergemaks (et ma jõuaks liikuda ja hingata) ja liikusin järjest enam autoga, siis talvel jalutamise riided ja jalanõud mul praktiliselt hetkel puuduvad. Nii kombineerin siin mehe vanade suusariitega jalutamiskomplekte. Nüüd ootan juba jaanuari allahindlusi, et soetada oma :)
Mis veel eriti silma torkab, siis Kaubamaja võiks oma kasumlikkuse juures palju väiksemate tellimuste pealt tasuta kauba koju saata ning oluliselt paremaid tootekirjeldusi omada. Kaubamajast tellin siiski seetõttu asju koju, et osa kaubavalikust Tartus lihtsalt puudub. No mis teha, elame ju "maal".
Saapaid on ikkagi väga vaja ning suveperioodil sai kapis nii korralik suurpuhastus tehtud, et mõne riideeseme soetamine tundub samuti hädavajalik.
4. Tunnen puudust autoroolis olemisest just pikkadel sõitudel.
Et oleks siht ja vajadus, et peaks sõitma. Tunnen puudust päris põhjusest, et hommikul meiki teha :) Muidugi saab seda kõike teha ka niisama ehk põhjuseta või iseenda jaoks aga eesmärgipäraselt on see lihtsalt teistsugune ... Et siis alustan emale külla sõidust.
Mõte juba töötab teisiti. Headel päevadel haarab mind juba selline rahutus. Tahaks nagu päriselt kasulik olla. Ja tundub, et ajan juba töökaaslaseid oma küsimustega närvi. On ju keeruline kui keegi oleks nagu kohal aga päris nagu pole ka ... Tunnen esmakordselt elus, et olen kontrolli käest ära andnud ja püüan balanseerida selle tunde peal, et "tegelikult saavad nad hästi hakkama". Maksimalistina tahaks küll vahel kuhugi lisaks mõne koma panna aga siis taipan, et see pole üldsegi hädavajalik. Uus tunne, millega pean kohanema. Ja see tunne polegi nii kehv, kui esmapilgul võib arvata.
Lihtsalt kummaline kuidas täiesti tavalistest asjadest võib puudust tunda.
2. Toidupoes käimisest ...
Lihtsalt toidupoe riiulite vahel liikumisest, et tekiks isusid, mida süüa või mida osta. Loen küll retsepte ja vaatan kokasaateid ja teen mehele poenimekirju, kuid see pole ikka päris see... Olen nüüd poodides juba varsti kolm kuud eemal olnud ja tõesti tunnen sellest puudust. Lahenduseks on muidugi näiteks poes riiulite pildistamine ja selle edastamine või lihtsalt facetime kõne tegemine aga see on ikka pisut miskit muud. Aga kohe kohe ma sinna juba lähen.
3. Teistes poodides asjade proovimisest ja katsumisest ...
Olen avastanud ja testinud e-poode, AGA neis on ootamatult nadi toodete info ning kauba tagastamisüsteem. Eriti kui soovid mõnd riideeset. Normaalne on Kaubamajast, Decorast, I.L.Ust, Salon+ asjade tellimine ehk pudi padi saab hästi kätte kui tellid tuttavaid tooteid. Riietega saab ka veel miskit teha aga jalanõusid on täitsa võimatu ilma proovimata ju osta ning kui tagastamine on ülikeeruline, siis jätad need ju ostmata.
Kuna siirdamiseelsel perioodil muutusid mu riided ja jalanõud järjest kergemaks (et ma jõuaks liikuda ja hingata) ja liikusin järjest enam autoga, siis talvel jalutamise riided ja jalanõud mul praktiliselt hetkel puuduvad. Nii kombineerin siin mehe vanade suusariitega jalutamiskomplekte. Nüüd ootan juba jaanuari allahindlusi, et soetada oma :)
Mis veel eriti silma torkab, siis Kaubamaja võiks oma kasumlikkuse juures palju väiksemate tellimuste pealt tasuta kauba koju saata ning oluliselt paremaid tootekirjeldusi omada. Kaubamajast tellin siiski seetõttu asju koju, et osa kaubavalikust Tartus lihtsalt puudub. No mis teha, elame ju "maal".
Saapaid on ikkagi väga vaja ning suveperioodil sai kapis nii korralik suurpuhastus tehtud, et mõne riideeseme soetamine tundub samuti hädavajalik.
4. Tunnen puudust autoroolis olemisest just pikkadel sõitudel.
Et oleks siht ja vajadus, et peaks sõitma. Tunnen puudust päris põhjusest, et hommikul meiki teha :) Muidugi saab seda kõike teha ka niisama ehk põhjuseta või iseenda jaoks aga eesmärgipäraselt on see lihtsalt teistsugune ... Et siis alustan emale külla sõidust.
Mõte juba töötab teisiti. Headel päevadel haarab mind juba selline rahutus. Tahaks nagu päriselt kasulik olla. Ja tundub, et ajan juba töökaaslaseid oma küsimustega närvi. On ju keeruline kui keegi oleks nagu kohal aga päris nagu pole ka ... Tunnen esmakordselt elus, et olen kontrolli käest ära andnud ja püüan balanseerida selle tunde peal, et "tegelikult saavad nad hästi hakkama". Maksimalistina tahaks küll vahel kuhugi lisaks mõne koma panna aga siis taipan, et see pole üldsegi hädavajalik. Uus tunne, millega pean kohanema. Ja see tunne polegi nii kehv, kui esmapilgul võib arvata.
Lihtsalt kummaline kuidas täiesti tavalistest asjadest võib puudust tunda.
Lisa kommentaar