Argipäev ja midagi uut
–
Tundub, et tervis hakkab tasapisi päriselt tulema. Minu töö-meilboxil on endiselt peal teavitus, et olen haiguslehel, kuid suunamise võtsin maha juba varem. Olen kuu jagu juba e-meilides kolanud. Viimastel nädalatel kipub kogunema töötunde pea paari tööpäeva jagu... Et siis kas juba tööle?
No mitte päris. Möödas on nüüd kaks narkoosis bronhoskoopiat koos biopsiate võtmisega, kolmas veel sellel aastal ees. Kui kolm kuud siirdamisest möödas ning kõik analüüsid enam-vähem normis, kops visuaalselt ka ning biopsiad okey, siis võib vist pisut kergemalt hingata küll.
Leppisime arstiga juba oktoobris kokku, et minu tööle minekut arutame jaanuaris. Kuigi pea justkui juba lõikab ning füüsiline võimekus lubaks vähemalt osalise tööajaga juba tegutseda, siis kõige keerulisem on tööle minnes mitte kokku puutuda pool-haigete inimestega. Meil kahjuks ju inimesed käivad ikka palju tõbistena tööl. Jah, on Skype ja teised tehnilised võimalused, kuid on kohti, kohtumisi ja inimesi, kellega on parem "näost näkku" asju ajada. Tunnen küll puudust tulistest aruteludest, aga samas on nädalas ikka paar sellist "luu-ja närvivalu päeva". Lisaks ütleb minu monitooriv sõrmus mulle näiteks mõnel hommikul umbes nii "sinu üldine valmisolek on hea, kuid sa pole võibolla päris eilsest taastunud. Kui sa tunned end väsinuna, siis ära pinguta täna väga". Armas, eks? Aga tööl olles on sellisel päeval siiski keeruline diivaninurka pugeda.
Igal juhul pole minu töö niivõrd füüsilist pingutust nõudev, kui töötavat mõtet ja taiplikkust vajav, seega võiks mõelda tööle naasmise peale varsti küll. Mida aga teha kohtumistega, mida ei saa üle interneti korraldada? Tuleb mõelda sellele kuidas iseennast kaitsta. Kõigepealt selline huvitav fakt, et kui külmetunud inimene on teist nii 2 meetri kaugusel ja otse teile peale ei aevasta, siis on lootust et pisikud teieni ei jõua. Ühistransporti väldin niikuinii ja omade vahel saab kokku leppida, kes näiteks kohale oma nohuga kohale ei tule või kes vajadusel maski kannab.
Probleem on meie ministeeriumid ja teised ametkonnad, kus koosolekuruumid väikesed ja ülerahvastatud. Sageli pole nendes ruumides mitte mingisugust tuulutusvõimalust ning järgmised tormavad koosolekule enne kui eelmised välja on jõudnud ehk tõelised pisikupesad.
Samas on mul endal vaja maski kui nii mõneski avalikus kohas liikuma asun. Seega pöördusime taas interneti poole. Olete ju näinud lennujaamades ja välismaal linnades liikudes inimesi igasuguste erinevate maskidega? Tõsi, paljudel on lihtsalt needsamad rohe-valged haiglamaskid ees, kuid üha rohkem kasutatakse riidest või mõne muu materjaliga maske. Lisaks on suurlinnades sudu ja sellist saastatust, et suisa soovitatakse maski kanda kui õues liikuda. Nii jõudsime oma otsingutega maskini (https://cambridgemask.com/our-story), mille puhul siis kandja kaitstud ehk ka nakkusoht väiksem ning seega tegusemisraadius suurem. Seda maski soovitatakse kanda astmaatikutelgi õues perioodil, kus õitseb ja tolmab liigselt ja loomulikult suurlinna sudus. Mask on pestav ehk kosmeetika ja muu mehaaniliselt määriva saab eemaldada. Filter siiski päris lõpuni puhastatav ei ole. Kui sa ise pole nakkusohtlik ja liigud suht puhtas õhus (ehk Eestis), ilma otsese saasteta piirkonnas, siis peaks üks filter vastu pidama nii 400 tundi. Arvestades, et kannad maski ehk mitte kõigil päevadel nädalas ning korraga maksimaalselt paar tundi, siis peaks ühe maskiga hakkama saama umbkaudu pool aastat. Pole paha?
Igal juhul teate kui näete. Mütsi ja salli ja maskiga näen välja küll pigem nagu "killer assassin", eriti pimedas :) aga loodetavasti ei ehmata kõiki vastutulijaid ära. Esimesed inimesed sel nädalal juba ehmatatud. Poes, tõsi on maskiga palav aga see ongi lisaboonus - ajad vajalikud asjad ära ja lahkud.
Leppisime arstiga juba oktoobris kokku, et minu tööle minekut arutame jaanuaris. Kuigi pea justkui juba lõikab ning füüsiline võimekus lubaks vähemalt osalise tööajaga juba tegutseda, siis kõige keerulisem on tööle minnes mitte kokku puutuda pool-haigete inimestega. Meil kahjuks ju inimesed käivad ikka palju tõbistena tööl. Jah, on Skype ja teised tehnilised võimalused, kuid on kohti, kohtumisi ja inimesi, kellega on parem "näost näkku" asju ajada. Tunnen küll puudust tulistest aruteludest, aga samas on nädalas ikka paar sellist "luu-ja närvivalu päeva". Lisaks ütleb minu monitooriv sõrmus mulle näiteks mõnel hommikul umbes nii "sinu üldine valmisolek on hea, kuid sa pole võibolla päris eilsest taastunud. Kui sa tunned end väsinuna, siis ära pinguta täna väga". Armas, eks? Aga tööl olles on sellisel päeval siiski keeruline diivaninurka pugeda.
Igal juhul pole minu töö niivõrd füüsilist pingutust nõudev, kui töötavat mõtet ja taiplikkust vajav, seega võiks mõelda tööle naasmise peale varsti küll. Mida aga teha kohtumistega, mida ei saa üle interneti korraldada? Tuleb mõelda sellele kuidas iseennast kaitsta. Kõigepealt selline huvitav fakt, et kui külmetunud inimene on teist nii 2 meetri kaugusel ja otse teile peale ei aevasta, siis on lootust et pisikud teieni ei jõua. Ühistransporti väldin niikuinii ja omade vahel saab kokku leppida, kes näiteks kohale oma nohuga kohale ei tule või kes vajadusel maski kannab.
Probleem on meie ministeeriumid ja teised ametkonnad, kus koosolekuruumid väikesed ja ülerahvastatud. Sageli pole nendes ruumides mitte mingisugust tuulutusvõimalust ning järgmised tormavad koosolekule enne kui eelmised välja on jõudnud ehk tõelised pisikupesad.
Samas on mul endal vaja maski kui nii mõneski avalikus kohas liikuma asun. Seega pöördusime taas interneti poole. Olete ju näinud lennujaamades ja välismaal linnades liikudes inimesi igasuguste erinevate maskidega? Tõsi, paljudel on lihtsalt needsamad rohe-valged haiglamaskid ees, kuid üha rohkem kasutatakse riidest või mõne muu materjaliga maske. Lisaks on suurlinnades sudu ja sellist saastatust, et suisa soovitatakse maski kanda kui õues liikuda. Nii jõudsime oma otsingutega maskini (https://cambridgemask.com/our-story), mille puhul siis kandja kaitstud ehk ka nakkusoht väiksem ning seega tegusemisraadius suurem. Seda maski soovitatakse kanda astmaatikutelgi õues perioodil, kus õitseb ja tolmab liigselt ja loomulikult suurlinna sudus. Mask on pestav ehk kosmeetika ja muu mehaaniliselt määriva saab eemaldada. Filter siiski päris lõpuni puhastatav ei ole. Kui sa ise pole nakkusohtlik ja liigud suht puhtas õhus (ehk Eestis), ilma otsese saasteta piirkonnas, siis peaks üks filter vastu pidama nii 400 tundi. Arvestades, et kannad maski ehk mitte kõigil päevadel nädalas ning korraga maksimaalselt paar tundi, siis peaks ühe maskiga hakkama saama umbkaudu pool aastat. Pole paha?
Igal juhul teate kui näete. Mütsi ja salli ja maskiga näen välja küll pigem nagu "killer assassin", eriti pimedas :) aga loodetavasti ei ehmata kõiki vastutulijaid ära. Esimesed inimesed sel nädalal juba ehmatatud. Poes, tõsi on maskiga palav aga see ongi lisaboonus - ajad vajalikud asjad ära ja lahkud.
Lisa kommentaar