Millal läheb Eesti elu paremaks?

Päris mitmed noored ei soeta kinnisvara, sest sõja kartus on suur, rääkimata selles hirmus siis laste saamisest. Ükskõik mida me riigina siis ka ei teeks, nende hirm asub väljaspool. Lapsed sünnivad siis kui elu tundub hea, mitte tingimata siis kui see on hea. Tahan ikka loota, et lapsed sünnivad armastusest, mitte vaid kainelt kaluleerides. 

Elu läheb paremaks siis 
- kui me lõpetame pideva võistlemise teineteisega
- kui me märkame ja hoolime kõikidest inimestest meie ümber
- kui me kuulame ja näeme abivajajaid ja probleeme ning lahendame neid
- kui me teeme asju sellepärast et on vaja, mitte sellepärast et see toob hääli
- kui me võtame vastu raskeid otsuseid ja selgitame, selgitame, selgitame nende otsuste vastuvõtmise põhjuseid
- kui me oleme inimlikud
- kui me saame aru, et meil ei pea olema kõige uuem telefon ja kõige võimsam auto, kõige suurem elamine
- kui me mõistame, et kui sul on toit laual, katus peakohal ning lähedased sinu ümber - siis on sul enamus eluks vajalikust olemas, arenguvajadused jms tulevad kõik peale nende kolme täitmise
- kui me hakkame tegutsema selle nimel ühiselt, et inimesed Eestis püsiksid võimalikult kaua terved !

Kui need asjad on tehtud, siis tuleb ka majandustõus, heaolu ja palju muud.
Põhivajadused peavad olema esimesena tagatud ja inimõigused kaitstud.

Meie põhiväärtused on nihkunud, peame  talupojamõistuse taas appi võtma.