Miks ma olen täna (ikka veel) poliitikas?
–
Kindlasti kirjutan kuu aega poliitikast rohkem kui tavaliselt. Laske üle, lugege läbi või mõelge suisa kaasa.
Kui palju te näete sel korral kandideerimas uusi inimesi ja noori? Kui sageli te sel korral peate mõtlema mis erakonnas see või too inimene täna on? Kui sageli teil on tunne, et ei taha üldse enam poliitikast midagi kuulda?
Tundub nagu oleks - Ikka samad näod. Ikka samad jutud. Ikka sama jama.
Kuid kas ikka on?
Vahel võib infomöllus ära kaduda see, mis on päriselt oluline. Näiteks läbirääkimised riigieelarve üle ja see mida loete ajalehest, on päris kindlasti kaks täiesti erinevat asja. Vaidlused, tulised vaidlused teemade ja nende lahenduste üle ei käi vaid parteide vahel, vaid käivad inimeste peades, parteide sees, ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Arvatakse rohkelt, teatakse vähem. Ainult tõendus- ja teaduspõhistest faktidest ei piisa ja olgem ausad - alati pole neid ka piisavalt.
Vahel tuleb tegutseda ka katse-eksituse meetodil.
Näiteks automaks. Mulle isiklikult meeldib. Esimesed tulemused justkui näitavad ka, et ostetakse loodust säästvamaid autosid. Järgmised tulemused, (kus automüüjad on justkui murelikud - mõelge )"automüük" on langenud. Äkki ongi see hoopiski hea?
Pidasin suvel ühe arutelu oma auto üle. Automüügifirmas töötav inimene ütles, et mu auto pole enam varsti midagi väärt st et ma ei saa seda näiteks enam uue auto sissemaksena kasutada. Ja mina küsisin seevastu - miks peaks? Auto omamise eesmärk peaks olema selle maksimaalne kasutamine. Miks peaks 5 aastat vana auto lihtsalt seepärast välja vahetama, et saada uuem? Muide - mitmete markide uued autod on oluliselt "koledamad" ning ka nii elektroonikat täis, et sul läheb vähemalt 5 minutit igal korral kui sa autosse istud, et kõik üleliigne välja lülitada. Minu 8 aastat vana Opel, ei piiksu kogu aeg, ei roosteta, sõidab korralikult ning ilmselt teenib mind veel vähemalt mõned aastad aga vb 5 vb 10 ... Automaksu osas on paljud inimesed aga äärmiselt kirglikud. Ja see on hea. Ühiskonnas peaks olema oluliselt rohkem päris diskussiooni.
Teiseks näiteks palgatõusud - kui vaadata nende poolelt, kelle palk tõuseb, siis on justkui hea AGA nemadki tahaksid suuremat palgatõusu. Kes siis ei tahaks? Riigieelarve poolelt vaadates on tegemist ikkagi miinusega, isegi kui see osaliselt maksudena tagasi tuleb. Kaitsekulude tõusu osas on vaidlemist vähem, kuid seda siiski jagub. Laste toetamine ja sündivuse küsimused - kas me ikka oleme siin oma probleemidega nii unikaalsed kui me arvame? Sündivus väheneb kõikjal Euroopas ja keegi pole veel võluvitsa leidnud probleemi lahendamiseks
jne jne jne
Mina olen poliitikas peamiselt paaril konkreetsel põhjusel
- ma ikka loodan, et asjad lähevad paremaks kui neid tagant tõugata ja eest vedada;
- ma ikka veel näen inimesi, kellele läheb päriselt korda kuidas Eesti asjad paremaks muutuksid;
- ma ikka tunnen kuidas noored tahavad asju paremaks muuta;
- ma ikka ajan Eesti tervishoiu paremaks muutmise asja - nüüd lihtsalt järgmise nurga alt.
AGA
Ühes milles võiksime kokku leppida ja mis on kindlamast kindlam - raha ei lahenda kõik maailma ega kõiki Eesti probleeme. Targad lahenduses on julguses öelda, mis on valesti ja mida võiksime (kasvõi katse-eksituse meetodil) muuta.
Mõistlikke poliitikavalikuid kõigile!
Tundub nagu oleks - Ikka samad näod. Ikka samad jutud. Ikka sama jama.
Kuid kas ikka on?
Vahel võib infomöllus ära kaduda see, mis on päriselt oluline. Näiteks läbirääkimised riigieelarve üle ja see mida loete ajalehest, on päris kindlasti kaks täiesti erinevat asja. Vaidlused, tulised vaidlused teemade ja nende lahenduste üle ei käi vaid parteide vahel, vaid käivad inimeste peades, parteide sees, ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Arvatakse rohkelt, teatakse vähem. Ainult tõendus- ja teaduspõhistest faktidest ei piisa ja olgem ausad - alati pole neid ka piisavalt.
Vahel tuleb tegutseda ka katse-eksituse meetodil.
Näiteks automaks. Mulle isiklikult meeldib. Esimesed tulemused justkui näitavad ka, et ostetakse loodust säästvamaid autosid. Järgmised tulemused, (kus automüüjad on justkui murelikud - mõelge )"automüük" on langenud. Äkki ongi see hoopiski hea?
Pidasin suvel ühe arutelu oma auto üle. Automüügifirmas töötav inimene ütles, et mu auto pole enam varsti midagi väärt st et ma ei saa seda näiteks enam uue auto sissemaksena kasutada. Ja mina küsisin seevastu - miks peaks? Auto omamise eesmärk peaks olema selle maksimaalne kasutamine. Miks peaks 5 aastat vana auto lihtsalt seepärast välja vahetama, et saada uuem? Muide - mitmete markide uued autod on oluliselt "koledamad" ning ka nii elektroonikat täis, et sul läheb vähemalt 5 minutit igal korral kui sa autosse istud, et kõik üleliigne välja lülitada. Minu 8 aastat vana Opel, ei piiksu kogu aeg, ei roosteta, sõidab korralikult ning ilmselt teenib mind veel vähemalt mõned aastad aga vb 5 vb 10 ... Automaksu osas on paljud inimesed aga äärmiselt kirglikud. Ja see on hea. Ühiskonnas peaks olema oluliselt rohkem päris diskussiooni.
Teiseks näiteks palgatõusud - kui vaadata nende poolelt, kelle palk tõuseb, siis on justkui hea AGA nemadki tahaksid suuremat palgatõusu. Kes siis ei tahaks? Riigieelarve poolelt vaadates on tegemist ikkagi miinusega, isegi kui see osaliselt maksudena tagasi tuleb. Kaitsekulude tõusu osas on vaidlemist vähem, kuid seda siiski jagub. Laste toetamine ja sündivuse küsimused - kas me ikka oleme siin oma probleemidega nii unikaalsed kui me arvame? Sündivus väheneb kõikjal Euroopas ja keegi pole veel võluvitsa leidnud probleemi lahendamiseks
jne jne jne
Mina olen poliitikas peamiselt paaril konkreetsel põhjusel
- ma ikka loodan, et asjad lähevad paremaks kui neid tagant tõugata ja eest vedada;
- ma ikka veel näen inimesi, kellele läheb päriselt korda kuidas Eesti asjad paremaks muutuksid;
- ma ikka tunnen kuidas noored tahavad asju paremaks muuta;
- ma ikka ajan Eesti tervishoiu paremaks muutmise asja - nüüd lihtsalt järgmise nurga alt.
AGA
Ühes milles võiksime kokku leppida ja mis on kindlamast kindlam - raha ei lahenda kõik maailma ega kõiki Eesti probleeme. Targad lahenduses on julguses öelda, mis on valesti ja mida võiksime (kasvõi katse-eksituse meetodil) muuta.
Mõistlikke poliitikavalikuid kõigile!
Lisa kommentaar