Miks EKRE-l hästi läheb ?

Olen pikkade aastate jooksul suhelnud paljude poliitikute, ametiasutuste, erinevate ühenduste ja tegijatega. Olen algatanud mitmeid ettevõtmisi ja osalenud paljudel läbirääkimistel, ümarlauadadel, aruteludel, mõttetalgutel. Ja enamusel neist häirib mind see, et tegelikult ei öelda välja mida päriselt mõeldakse. Jah, ma saan väga hästi aru, et on teatud sorti läbirääkimisi kus “kassi ja hiire mäng “on hädavalik, kuid  kindlasti mitte kõikjal. Veel vähem aruteludel kus otsitakse uusi ideid või väljapääsu võimatutest olukordadest.

Oleme omandanud aastatega sellise rafineerituse, et pika jutu mõtet peab tikutulega otsima ja vahel seda ei leiagi.

EKRE poliitikud on oma väljaütlemistes aga näidanud sellist “lapsesuu” stiili, mis kohati mõjub värskendavalt. Kui see midagi muud ei tee, siis paneb teised lihtsalt vastu rääkima või äratab unest. Olgu siinkohal välja öeldud, et nende poliitikat ma küll ei poolda ning nii mõnegi väljaütlemise peale kergitan kulmu ... aga nad vähemalt ütlevad midagi. Paljud tänased poliitikud ei oma ju oma arvamust või siis on see arvamus nii segane, et nad ilmselt ei saa isegi sellest aru ;)

Tehke lihtne test ja nimetage peast riigikogu liikmeid – mitu nime suudate meelde tuletada? Kas teate vähemalt selle komisjoni esimehe nime, kes tegutseb nö teie valdkonnas või  suisa selle komisjoni koosseisu? Kui ei, siis mõlgem hoolega kas üldse on kedagi riigikokku valida...

Olen ka aastaid tagasi kirjutanud, et riigikogu vajab reformi. Oluline ei ole  arv või poliitiline kuuluvus. Oluline on - keda ja miks - me seadusandliku koguna vajame. Milline peaks olema nende inimeste taust, haridustase, kogemused, võib olla isegi vanus ja eriala.

Milleks meile poliitikud ja erakonnad? Oleme väikeriik. Erilisem kui teised. Ehk peaksime ka riigijuhtimise ümber korraldama? Suurtes ettevõtetes on oluline et töötaja jagaks ettevõtte põhiväärtusi ning teeks tööd selliselt “nagu ettevõte kuuluks talle” ehk kõige paremal viisil mida ta üldse oskab. Nii tuleb ju ka riiki juhtida?

Meil on ju vaja inimesi, kes teaksid teatud valdkondadest midagigi enne kui nad hakkavad otsustama. Me tahame, et need inimesed on ausad ja tegutsevad riigi huvides. Me tahame, et need inimesed oleksid haritud. Me tahame neid usaldada.

Olen veendunud, et riigikogus töötavad inimesed peaksid olema kõrgharidusega, eelneva töökogemusega ning valitud valdkondade põhiselt. Võiksime esimese riigina parteid ajaloo prügikasti saata ;) tundub liiga radikaalne ? Huvitav, mulle tundub liiga radikaalne lasta otsustada riigis olulisi küsimusi inimestel, kellel pole kõrgharidust, kes pole valdkonnas ise töötanud, kellel pole isegi isiklikku arvamust...

Ja ka praeguse süsteemi juures, kus kohad riigikogus on poliitilised peaksid kõik erakondadest välja astunud lahkuma ka riigikogust või vähemalt kõik need kes ei saanud riigikokku isikumandaadiga!