Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Ma ei ole rahul

Miks peakski (rahulolematus viib ju edasi...)? Ja kellele see peaks üldse korda minema, et mina ei ole rahul. Kuna oma rahulolematuse väljendamine on tervislik inimesele, kes on rahulolematu, siis väljendan end siinkohal ikka. Võite ju jätta lugemata
Ma pole rahul koalitsioonikõnelustega. Jättes kõrvale selle, et kas mõne erakonna jätkamine valitsuses on eetiline või mitte, kas keegi valetas, kas keegi kutsus kedagi läbirääkima või mitte, kas keegi võiks olla viisakalt vait jne, siis minu meelest

1. kulgevad läbiraakimised jube aeglaselt
2. ei ole ma siiani kuulnud mitte ühtki uut sõnumit kuidas Eestis inimesel päriselt paremini hakkaks minema, vaid pigem seda mida keeratakase tagasi ja mis jääb samaks
3. ei ole ka tekkivas koalitsioonis tervishoiu osas mitte mingit seisukohta! Ainult psühhiaatrilise abi osas on seisukoht  - kas peaks mõtlema, et parem see kui mitte midagi?

Tervishoiu teemas, mis on oluline absoluutselt igale inimesele Eestis, mis määrab kogu tuleviku - kas meil üldse on inimesi ja sh terveid inimesi, kes jaksavad tööd teha, kas meil on haigete ravijaid ja aitajaid, see kõik sõltub tervishoiupoliitikast.  Tervishoiukriisi vältimine ja edukamalt toimetamine kui teistes EU riikides, saab lähiaastate prioriteediks.  Tervishoiukriisi ennustab isegi WHO, andes teada et nakatunuid, haigestunud ja ka surnud tervishoiutöötajaid on juba liiga palju.  Covid läbipõdenud vajavad lähiaastatel rohkem tervishoiusüsteemist abi. Tervishoiutöötajate poolelt vaadatuna aga ületöö ja -pinge sunnivad inimesi just pärast covidi lõppu lihtsalt süsteemist lahkuma. Tõsiselt naiivne on mõelda a la "kuhu neil minna". Ajalugu armastab korduda, küll uuel ringil ja pisut teistsuguses võtmes aga kordub.

Kunagi mindi hea palga järele, nüüd liigutakse  kergemale tööle. Liigse töökoormuse sisus on suur osa selles, et  arst ja õde peavad olema ka tervishoiusüsteemi korraldajad, kus esikohal on arvete esitamine, hangete läbiviimine, võitlused ja bürokraatia, just see takistab meil patsienti  esikohale seadmast.  Minu kõrv kuuleb üha enam appikarjet - laske mul teha tööd, mida ma õppinud olen.

Eesti tervishoiusüsteemis on täna arstid ja õed need, kes aitavad, ravivad ja hoiavad ning samaaegselt juhatavad, arveldavad, otsivad raha, teevad taotlusi, korraldavad hankeid, annavad sisendit kõikvõimalikesse IT lahendustesse jne jne ning seda kõike oma põhitöö ehk haigetega tegelemise kõrvalt! See ei ole jätkusuutlik. Inimesed, kes töötavad tervishoiusüsteemis ei ole lõpmatuseni venitatavad igale poole.

Eesti tervishoiusüsteem, koos haigekassa rahastamise ning sealt edasi haigekassa lepingutega vajab restarti! KOHE. Selle eelduseks on julgus teha uusi poliitilisi otsuseid sh rahandus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös ning VALITSUSELT PRIORISEERIMIST; millesed tegevused loovad päriselt tuleviku Eesti ning tahtmise inimestel siin elada ja siin arengut toetada.

ja vabandage väga, mis koalitsioonileping? Mitmendas sajandis me elame? Elu muutub nii kiiresti et koalitsioonileping saab vaid takistuseks ja vabanduseks. Kokku tuleb leppida prioriteetides ja põhimõtetes. Pikas vaates - mida ja miks tehakse! 

Eelmine
Olen muutunud murelikuks
Järgmine
Jaanuar

Lisa kommentaar

Email again: