Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Ma ei nuta kunagi patja

Miks peaks? Kui sul on valus, siis vala pisaraid, avalikult, koledalt ja valjusti. Pole vaja kellegi teise pärast muretseda. Muidugi ma nutan. Vahel vihapisaraid, vahel (enese)haletsusest, vahel niisama - kui hormoonid möllavad ja elu tundub paganama keeruline, vahel valust ka nii enda kui teiste valust ... Ilusti, õnnepisara kaupa saab muidugi ka nutta aga selles ma hetkel ei räägi.
Kui sa oled ema või abikaasa, isegi siis nuta päriselt. Su lapsed kuulevad kui sa nutad patja ja ei saa aru. Kui sa nutad avalikult, siis saad teada anda miks sa seda teed ning valu endast välja lasta. Selgitada kui küsitakse või nutta küsimuste tõttu veel rohkem. Kui vaja, siis vaja. Abikaasa, kes ei saa su pisaratega hakkama ja ei oska neid ära pühkida - pole muidugi mees kelle pärast nutta :) aga ka see on Sulle oluline informatsioon. Pea vaid üht meeles - nutt ei tohi olla muud kui Sinu vajadus, see ei ole mitte mingil juhul mitte mingi vahend!

Öeldakse, et naised nutavad ja elavad seetõttu kauem. Mina ütlen ikka, et nutt teeb silmad puhtaks. Vahet pole kumb neist ütlustest paika peab aga tead? Nutt on nagu vihm. Pärast vihma on ju õhk parem, värskem, selgem. Hingad seda sisse ja tunned end teise inimesena. Paremana. 

Pärast  nuttu pühid pisarad ära, viskad külma vett näkku, vaatad end peeglist, haletsed natuke, lükkad märjad juuksed näolt, pesed laialiläinud ripsmetušši ära ning ongi Ok.

Mille kuramuse pärast peaks patja nutma? See läheb ju märjaks ning ripsmetušši on pärast jube tüütu välja pesta?

Kui tunned, et nutt tuleb siis nuta. Kole on see niikuinii ja ilusti nutmine ei tule mitte kellelgi välja. Või peaaegu kunagi ei ole ilus, ma siiski ükskord covidi pandeemia ajal matustel nutsin nii et, et kogu mask oli märg ja mitte keegi ei saanud eriti aru… seegi oli kuidagi ilus, aga see oli üks kord.
Eelmine
Keha mäletab
Järgmine
Me kõik muutume

Lisa kommentaar

Email again: