Kollektiivlepingust - töötülini juuni 2020 kuni aprill 2021 (2/4)

Meie kolleegid välismaal on juba aastaid imestust avaldanud, kuidas õed arstidel enda palga üle lasevad arutada. Tegemist on ju kahe võrdse ametiga, kus kõigil osapooltel suu peas ja kõige paremini selge, mis on just nende ameti peamised murekohad, sõnumid, vajadused ning ootused.  

Eks olime meiegi aastaid optimistid ja lootsime, et ühise laua taga saab igaüks samavõrra, võrdväärselt sõna ning ühiselt asju ajades jõutakse kaugemale. Praktika seda paraku ei kinnitanud.  Ikka oli nii, et kirja saab panna ainult selle mis sobib eestkõnelejale ja töötajate eest saab rääkida vaid üks.  Tööandjate elu teeb selline seisukoht muidugi oluliselt mugavamaks. Ei pea ju siis ise vaidlema erinevat esindajatega, vaid juba eelnevalt on tööandja eest paljud asjad ära vaieldud.

Kui ei saa iseenda eest rääkida koos asju ajades, siis tuleb seda teha üksi. Tekkis ennekuulmatu olukord :) EÕL on veendunud, et ise rääkimine on asjade loomulik areng ning kollegiaalsus tähendab üksteise toetamist. Kahjuks - kõik  mis on uus, tekitab umbusaldust.  Ja oh häda, lisaks on meil ju nii, et kui lahkulööja oleks mees, siis oleks ta tubli! Kui lahkulööja on naine, siis ta on tüütu, emotsionaalne tädi, kes ei tea kuidas asjad käivad.

Peale kollektiivlepingu projekti ja läbirääkimiste ettepaneku kättesaamist andsid tööandjad teada, et arutavad teemat augustis ning seejärel suhtleme. Nii on ju alati olnud – ootame sügisest majandusprognoosi, kuigi tavaliselt alustame läbirääkimisi kevadel.  Traditsiooniliselt said täielikus vaikuses läbi nii august kui enamus septembrit. 

Terendas uus covid-laine. 30.septembril tundis EÕL ametlikult huvi, et millal küll võiksid asjad liikuma hakata.  12.oktoobril toimus lõpuks kauaoodatud kohtumine, kus tööandjate esindajaga koos sai üksipulgi läbi võetud kõik EÕL esitatud ettepanekud. Tungitud sügavale nende juurtesse ning avaldatud imestust ning osalist heakskiitugi. Muidugi soovitas tööandja ikka EÕLil teiste töötaja esindajatega läbirääkimistel ühineda, sest muidu "tundub et olete tülis". Loomulikult kinnitas EÕL, et meil pole mitte midagi ühise tööandjate poolse ettepaneku üle korraldada ühist arutelu kõigi osapooltega. 

Taas tükk tühja maad. Pandeemia kogub tuure ja taas saab selle taha peituda. Majandusprognoos on halb, raha vähe, rahandusminister külmutab palgad, kiire on ka ja üleüldse pole tervishoius endiselt raha. Meie meelest pole midagi suurt muutunud, vabandusedki on alati samad. Tõsi, tööd on hetkel nii palju, et õed ja hooldustöötajad näitavad päriselt murdumise märke. EÕL kohtub kõigi riigikogu fraktsioonidega, kellest osa mõistab probleeme hästi, osa arvab et see ei peaks olema üldse kutseühingu mure -küll riik hakkama saab, osa imestab, osa ei taha uskuda et asi on nii hull. Mureliku fännklubi leiame ka.

2. detsembril pöördub EÕL ametlikult järgmise kohtumisettepanekuga EHL poole, soovitades kaaluda EHLil läbirääkimiste juhi vahetamist,  kuna EHL juht sai äsja uusi töökohustusi juurde. Juba 29.jaanuaril 2021 aastal tuleb vastus, mis on taas infotühi. Veeburaris pöördub EÕL vabariigi valituse poole. 5. märtsil pöördub EÕL ministrite poole ja ei mingit vastust. 31.märtsil uus pöördumine EHL poole ja juba 5.aprillil EHL vastus. 12.aprill EÕL pöördumine EHL poole ja vastust ei tule. Peaagu sama seis läbirääkimistega on ka teistel töötajate esindajatel, nemadki jõuavad töötüli avalduseni.

Õdede liit teavitab samuti riiklikku lepitajat, et on valmis töötüli algatama ning seega on riiklik lepitaja kursis, et tervishoius on mitu osapoolt samaaegselt samalaadsete läbirääkimiste protsessis, kus kellelgi pole õnne olnud päris avatud läbirääkimisi alustada.

Seega teeb 19.aprillil 2021 aastal  EÕL riikliku lepitajale töötüli avalduse...