Inimene, abikaasa, ema, president, poliitik, tegija ja tegutseja

Inimene, ikkagi inimene - sõltumata keda ta armastab

Kooseluseaduse rakendusaktid ja abieluvõrdsus - normaalne asi, mida teoks teha. Miks? Sest ajalugu on muutunud. Inimene on vaba. Ühiskonnana lõpuks ometi teineteise aktsepteerimine sellisena nagu me oleme, ongi praeguse sajandi revolutsioon.
Mul on tõsiselt kurb lugeda et paljud haritud inimesed peavad osasid inimesi justkui “teisejärguliseks”. Ühiskonnas, kus iga inimene loeb, kus meid on vähe ja iga inimese roll on ülioluline.

Kõik inimesed, kes austavad teineteist, ei tee haiget ei füüsiliselt, emotsionaalselt ega sotsiaalselt, peaksid saama olla sellisena nagu nad end vabalt tunnevad. Ühiskondlikud normid on alati kokku lepitavad, kuid kokkulepe on suurte hulkade puhul alati ikka kompromiss. Kokkulepe, et ei sobi käia tänaval ilma riieteta või et ei karjuta teineteise peale või et avalikus kohas ei segata teisi või ei meil on öörahu aeg jne - need on kõik kompromissid.

Nüüd on aeg teha uued kompromissid öeldes  ja mõeldes - kõik inimesed on võrdsed.

Mulle näiteks tundub, et oluline on - et vanemad oma lapsi armastaksid,  koolivägivalda ei oleks, lapsed õpiks kõrgema matemaatika kõrval ka viisakust, lahkust, empaatiat, töölepingu seadust, Eesti maksusüsteemi, tervise hoidmist jne ja kõige selle kõrval tahaks ma öelda - mis siis sellest kui koolis pole ühtki meesõpetajat ja kodus on kaks isa? Lubagem inimestel olla, kes nad on.
Eelmine
Lapsed - armastuse vili
Järgmine
Kohhhhutavalt kiire kevad

Lisa kommentaar

Email again: