Haiglatoit
–
Kui patsient on haiglas 5 päeva on tal suht suva kuidas asjad kulgevad AGA kui olla haiglas juba üle 2 nädala, siis hakkavad väga paljud pisiasjad olulist rolli mängima. Uni, söök ja emotsioonid moodustavad olulise osa TERVENEMISEST. Haiglas on need komponendid aga paratamatult ühed viletsamad. Just seetõttu tahab iga inimene koju võimalikult kiiresti.
Toiduga on üldiselt nii, et raske on teha süüa mis kõigile sobib. Siirikute puhul on hea valgurikas eridieet ning seda planeeritaks suisa päevade kaupa. Seda absurdsem on saada 5 päeva järjest, dieetarsti ettekirjutusel, kodujuustu.
Või miks dieetarst ei jälgi milliseid ravimeid toidukorraga koos peab patsient tarbima? Me ju teame et mõni toit ei sobi kohe kuidagi mõne ravimiga kokku. Või ravimite kõrvaltoimetega arvestamine kui ravimeid tuleb peotäite kaupa süüa? Või kui patsiendil on veresuhkru kõikumine ja siis eridieet sisaldab - kaks pudingit ja kaks kiselli + õhtuks suhkruga ülepuistatud kaneelisaiake ? Dieetarstile on hädavajalik teada, mis ravimeid patsient tarbib või millised on hetkel aktuaalsed (tervise)probleemid, et toit toetaks tervenemist. Pealegi annaks siinkohal teha väikese vaevaga asja paremaks.
Üldiselt on söögiaeg püha. Toit jõuab haiglas patsiendini pigem jahtunult kui kuumalt. Pudru on ju ometi külm kui või selle peal ära ei sula? Seega, kui näete et palatisse viidi söök, siis ärge minge patsienti segama. Süüa tuleb võimalikult kohe, et toidul oleks maitset. Vaatamata sellele, et osa toitudest olid tõesti hästi tehtud, oli enamus söögist pigem mitte isuäratav. Või kui nädalavahetusel on supp kahel päeval kahtlaselt sarnane a la lisatud herneid, siis see ei kutsu sööma. Lisaks pole ma siiani aru saanud, miks peaks õhtuks toodav magus saiake aitama inimesel terveneda või hästi uinuda, aga ehk on see minu viga või ...
Kui räägime patsiendikesksusest, siis võiks tõsiselt kaaluda laupäevaks- pühapäevaks haiglas pisut teistsuguse režiimi kehtestamist. Näiteks päeva algus võiks lükkuda tunnikese edasi. Isegi tööpäeva mõttes võiks reedene öövalve olla tund pikem ja laupäeva algus olla tund hiljem. Niisamuti võiks mõni füsioteraapia või muu tegevus liikuda esmaspäevalt pühapäevaks või reedelt laupäevaks. Ehk töökoormuse parem jaotamine on üks märksõnadest, kus muuta efektiivsemaks tegevus ning hajutada näiteks nädala alguse "kiiret".
Eesti tervishoiu rahastamine on ammu juba oma aja ära elanud ja täna sellel pikemalt ei peatu. Kuid kui lähtuda patsiendikesksusest, siis saaks väikese vaevaga mitmeid pisiparandusi tehes teha asja mugavamalt ja sujuvamalt. Tõsi, täna jääb tervishoiutöötajate initsiatiiv muutmiseks selle taha, et paberimajandus, arveldamine vms tegevus muutuks oluliselt keerulisemaks ehk kasu patsiendile tekitab tööd süsteemis oluliset juurde. Mõtlemise koht - kumb on tähtsam kas patsiendikesksus või sisseharjunu säilitamine? Aga sel teemal mõni teine kord.
ps. pildil originaaltoit ehk miski mis peaks meenutama munahüüvet :) süüa tõesti ei kõlvanud, kuna oli kaetud veega ning oli lihtsalt külm ja maitsetu
Või miks dieetarst ei jälgi milliseid ravimeid toidukorraga koos peab patsient tarbima? Me ju teame et mõni toit ei sobi kohe kuidagi mõne ravimiga kokku. Või ravimite kõrvaltoimetega arvestamine kui ravimeid tuleb peotäite kaupa süüa? Või kui patsiendil on veresuhkru kõikumine ja siis eridieet sisaldab - kaks pudingit ja kaks kiselli + õhtuks suhkruga ülepuistatud kaneelisaiake ? Dieetarstile on hädavajalik teada, mis ravimeid patsient tarbib või millised on hetkel aktuaalsed (tervise)probleemid, et toit toetaks tervenemist. Pealegi annaks siinkohal teha väikese vaevaga asja paremaks.
Üldiselt on söögiaeg püha. Toit jõuab haiglas patsiendini pigem jahtunult kui kuumalt. Pudru on ju ometi külm kui või selle peal ära ei sula? Seega, kui näete et palatisse viidi söök, siis ärge minge patsienti segama. Süüa tuleb võimalikult kohe, et toidul oleks maitset. Vaatamata sellele, et osa toitudest olid tõesti hästi tehtud, oli enamus söögist pigem mitte isuäratav. Või kui nädalavahetusel on supp kahel päeval kahtlaselt sarnane a la lisatud herneid, siis see ei kutsu sööma. Lisaks pole ma siiani aru saanud, miks peaks õhtuks toodav magus saiake aitama inimesel terveneda või hästi uinuda, aga ehk on see minu viga või ...
Kui räägime patsiendikesksusest, siis võiks tõsiselt kaaluda laupäevaks- pühapäevaks haiglas pisut teistsuguse režiimi kehtestamist. Näiteks päeva algus võiks lükkuda tunnikese edasi. Isegi tööpäeva mõttes võiks reedene öövalve olla tund pikem ja laupäeva algus olla tund hiljem. Niisamuti võiks mõni füsioteraapia või muu tegevus liikuda esmaspäevalt pühapäevaks või reedelt laupäevaks. Ehk töökoormuse parem jaotamine on üks märksõnadest, kus muuta efektiivsemaks tegevus ning hajutada näiteks nädala alguse "kiiret".
Eesti tervishoiu rahastamine on ammu juba oma aja ära elanud ja täna sellel pikemalt ei peatu. Kuid kui lähtuda patsiendikesksusest, siis saaks väikese vaevaga mitmeid pisiparandusi tehes teha asja mugavamalt ja sujuvamalt. Tõsi, täna jääb tervishoiutöötajate initsiatiiv muutmiseks selle taha, et paberimajandus, arveldamine vms tegevus muutuks oluliselt keerulisemaks ehk kasu patsiendile tekitab tööd süsteemis oluliset juurde. Mõtlemise koht - kumb on tähtsam kas patsiendikesksus või sisseharjunu säilitamine? Aga sel teemal mõni teine kord.
ps. pildil originaaltoit ehk miski mis peaks meenutama munahüüvet :) süüa tõesti ei kõlvanud, kuna oli kaetud veega ning oli lihtsalt külm ja maitsetu
Lisa kommentaar