Analüüsi ja tegutse - soovitusi riiklikul tasandil
–
Õdede puudusest on räägitud 15 aastat - pandeemias jõudis lõpuks kohale, et see on päriselt. Õdede jätkuharidusse on investeeritud 15 aastat ja neid võimalusi ikka veel ei kasutata. Otsused on tegemata, päris otsused. Otsused, mille edasilükkamine mõjutab meid terve järgmise kümnendi.
Tartu meditsiinikooli arendades ning lõpuks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolini jõudes tundus mulle, et ära sai tehtud tohutu hüpe. Välisekspedid olid rahul, kiitust laekus kõikjalt väljaspoolt :). Lisaks uued õppekavad, vanade õppekavade uus tase, õppejõudude pidev eneseareng ja kraadiõpete läbimine jne. Jonn, veendumused, eeskujud ja tubli meeskonnatöö tõestas võimatut uskmatutelegi. Kui kõrgkool sai veel uhiuue maja, siis tundus mulle et minu elutöö selles majas on tehtud. Ainuke mis vaevas oli see, et erinevate tervishoiutöötajate puudus oleks justkui minu asi, mitte riigi mure.
Praeguseks see tunne süveneb. Paljudele ministritele varem ja ka nüüd, lisaks kogu riigikogule räägitud ja ikka pole päriselt kohale jõudnud või kuidas muidu mõista, et
1. õdede vastuvõtuarve pole tõstetud
2. õdede töötasu pole tõstetud koormusele vastavaks
3. õdede koormusnorme pole kehtestatud
4. eriõdede pädevust pole kasutatud
5. eriõdedele pole antud võimalust patsiendile paremat teenust pakkuda
6. arsti-õe-hooldustöötaja pädevuse ja vastutuse piirid on läbi rääkimata ja paika nihutamata, et teha järgmine arenguhüpe
7. kõikide teiste ametikohtade-erialade vajadused tervishoiusüsteemis on endiselt tööandjate-kõrgkoolide mure, mitte riigi strateegilise planeerimise objekt, sest ka radioloogiatehnikute, bioanalüütikute, tegevusterapeutide ja teiste spetsialistide puudusega lihtsalt ei tegeleta päriselt.
Kõik teavad, et haigekassa rahastamine pole jätkusuutlik, kuid samuti pole tehtud uusi otsuseid, mis jätkusuutlikkuse tagaksid. Lahendusi on pakutud mitmeid, päris arutelu pole sündinud. Pidev kiire pole piisav vabandus. Kiire saaks ehk just siis mööda kui me päriselt ei paneks lipp lipi ja lapp lapi peale, vaid istuks, mõtleks, arutaks ja OTSUSTAKS ka midagi.
Hetkel on Eesti Õdede Liit kaasatud ministeeriumi jt riigiasutuste poolt mitmekümnesse juht- ja töörühma, kus me muudkui arutame, aga ükski neist pole viimase kolme aasta jooksul jõudnud otsuseni. Hetkel on olemas vaid kodanikualgatuse raames tehtud Eesti Õenduse ja Ämmaemanduse arengustrateegia 2021 -2030 ning nende teemadega tegelevad õed ja ämmaemandada ise edasi. Oma vabal ajal !!!! Lahe süsteem, eks?
Olles kõige selle sees, siis ehk peaks õed ja ämmaemandada ka tervishoiu juhtimisega tegelema, et asjad saaksid ka nii otsustatud kui ka tehtud?
Praeguseks see tunne süveneb. Paljudele ministritele varem ja ka nüüd, lisaks kogu riigikogule räägitud ja ikka pole päriselt kohale jõudnud või kuidas muidu mõista, et
1. õdede vastuvõtuarve pole tõstetud
2. õdede töötasu pole tõstetud koormusele vastavaks
3. õdede koormusnorme pole kehtestatud
4. eriõdede pädevust pole kasutatud
5. eriõdedele pole antud võimalust patsiendile paremat teenust pakkuda
6. arsti-õe-hooldustöötaja pädevuse ja vastutuse piirid on läbi rääkimata ja paika nihutamata, et teha järgmine arenguhüpe
7. kõikide teiste ametikohtade-erialade vajadused tervishoiusüsteemis on endiselt tööandjate-kõrgkoolide mure, mitte riigi strateegilise planeerimise objekt, sest ka radioloogiatehnikute, bioanalüütikute, tegevusterapeutide ja teiste spetsialistide puudusega lihtsalt ei tegeleta päriselt.
Kõik teavad, et haigekassa rahastamine pole jätkusuutlik, kuid samuti pole tehtud uusi otsuseid, mis jätkusuutlikkuse tagaksid. Lahendusi on pakutud mitmeid, päris arutelu pole sündinud. Pidev kiire pole piisav vabandus. Kiire saaks ehk just siis mööda kui me päriselt ei paneks lipp lipi ja lapp lapi peale, vaid istuks, mõtleks, arutaks ja OTSUSTAKS ka midagi.
Hetkel on Eesti Õdede Liit kaasatud ministeeriumi jt riigiasutuste poolt mitmekümnesse juht- ja töörühma, kus me muudkui arutame, aga ükski neist pole viimase kolme aasta jooksul jõudnud otsuseni. Hetkel on olemas vaid kodanikualgatuse raames tehtud Eesti Õenduse ja Ämmaemanduse arengustrateegia 2021 -2030 ning nende teemadega tegelevad õed ja ämmaemandada ise edasi. Oma vabal ajal !!!! Lahe süsteem, eks?
Olles kõige selle sees, siis ehk peaks õed ja ämmaemandada ka tervishoiu juhtimisega tegelema, et asjad saaksid ka nii otsustatud kui ka tehtud?
Lisa kommentaar
Kommentaarid: 2