AI ja keskmine üle 50 aastane
–
AI teemadel kirjutatakse iga päev. Sellest, kuidas see aitab. Sellest, kuidas kõik peavad seda kasutama. Sellest, kuidas AI meie eest "lolli töö" ära teeb. Sellest, kuidas AI meie elu üle võtab kirjutatakse ka.
Mina olen see keskmine üle 50 aastane inimene, kes kasutab küll AI võimalusi, kuid pigem vähe. Esiteks on erinevaid tasulisi versioone juba nii palju, et ei teagi millist võtta või millist jätta, teiseks tundub see hetkel suht mõttetu rahakasutus :) Mulle tõesti meeldib mõelda oma peaga ja kirjutada oma mõtteid ise. Jah, kui mul oleks väga andmemahukas töö, siis vb leiaks põhjust rohkem AI abi kasutada "andmemassiivide läbitöötamiseks". Aja kokkuhoid tundub olevat ju täna peamine eesmärk, eks?
Kas ma tunnen puudust, et ei tea kõiki võimalusi? Ühelt poolt on raske millestki puudust tunda, kui sa ei tea millest sul on puudus :). Samas poleks mul midagi selge, konkreetse või isegi põhjaliku AI, kui abilise, koolituse vastu. Kindlasti ma proovin ja testin edasi, kuid hetkel olen päris veendunud, vaibkoodijat minust lähiajal ei saa.
Kas ma pigem pelgan AI kasutamist? Mis seal ikka karta, kuid ... Ausalt öeldes mõtlen ma iga kord sellele, kui palju (taastutmatut?)energiat selleks kõigeks kulub. Leian, et paljud küsimused mida inimesed kasvõi igavusest AI rakendustest esitavad, ei ole kulutõhusad. Iga uus asi tekitab elevust, kuid paratamatult meenuvad mulle lisaks paljud maailmalõpufilmid. Mõtted, et kus lõpeb ise mõtlemine ja kus robotid võtavad inimeste üle võimu jms ehk viimasel ajal on eriti selline tunne, et paljud varem ennustatud asjad kipuvad täide minema.
Ma ei ole poolt ega vastu. Nii nagu paljude asjadega siin maailmas, siis tasakaal on oluline. Mõistuse hääl peaks inimest hoiatama ning mõistlikkusele suunama ka siis, kui tundub, et hurraaga peaks kohe kõike uut moodi tegema.
Õppisin Thüringeri masinat keskkoolis ja olin juba siis kindel, et meil on varsti masinad abiks. Täna, kui arutame sotsiaalmeedia keelamise, nutisõltuvusse langemisel üha noorema ea üle, tundub, et masinaid on saanud juba liialt palju. Tasakaal on paigast ära. Masina kasutamine targa inimese poolt on kindlasti parem kui rumala inimese poolt, kuid millal saab inimene piisavalt targaks?
AI loodud muusikat on juba väga keeruline eristada inimese poolt loodust. AI versioonid on vahel isegi justkui kõrvale "kuulatavamad". Ja see mulle praegu kohe üldse ei meeldi. Kõik naljad stiilis - AI surnuaias kinnitamas inimesele, et "sul oli õigus ja see oligi mürgiseen", tekitavad kahtlust kas me juba täna ei usalda masina aju liialt?
Kas ma tunnen puudust, et ei tea kõiki võimalusi? Ühelt poolt on raske millestki puudust tunda, kui sa ei tea millest sul on puudus :). Samas poleks mul midagi selge, konkreetse või isegi põhjaliku AI, kui abilise, koolituse vastu. Kindlasti ma proovin ja testin edasi, kuid hetkel olen päris veendunud, vaibkoodijat minust lähiajal ei saa.
Kas ma pigem pelgan AI kasutamist? Mis seal ikka karta, kuid ... Ausalt öeldes mõtlen ma iga kord sellele, kui palju (taastutmatut?)energiat selleks kõigeks kulub. Leian, et paljud küsimused mida inimesed kasvõi igavusest AI rakendustest esitavad, ei ole kulutõhusad. Iga uus asi tekitab elevust, kuid paratamatult meenuvad mulle lisaks paljud maailmalõpufilmid. Mõtted, et kus lõpeb ise mõtlemine ja kus robotid võtavad inimeste üle võimu jms ehk viimasel ajal on eriti selline tunne, et paljud varem ennustatud asjad kipuvad täide minema.
Ma ei ole poolt ega vastu. Nii nagu paljude asjadega siin maailmas, siis tasakaal on oluline. Mõistuse hääl peaks inimest hoiatama ning mõistlikkusele suunama ka siis, kui tundub, et hurraaga peaks kohe kõike uut moodi tegema.
Õppisin Thüringeri masinat keskkoolis ja olin juba siis kindel, et meil on varsti masinad abiks. Täna, kui arutame sotsiaalmeedia keelamise, nutisõltuvusse langemisel üha noorema ea üle, tundub, et masinaid on saanud juba liialt palju. Tasakaal on paigast ära. Masina kasutamine targa inimese poolt on kindlasti parem kui rumala inimese poolt, kuid millal saab inimene piisavalt targaks?
AI loodud muusikat on juba väga keeruline eristada inimese poolt loodust. AI versioonid on vahel isegi justkui kõrvale "kuulatavamad". Ja see mulle praegu kohe üldse ei meeldi. Kõik naljad stiilis - AI surnuaias kinnitamas inimesele, et "sul oli õigus ja see oligi mürgiseen", tekitavad kahtlust kas me juba täna ei usalda masina aju liialt?
Lisa kommentaar