Jah, olen ikka blond ja naiivne.
–
Mul on väga väga raske lugeda kui inimesed ilguvad internetis kellegi surma üle. Eestlaste uskumus, et "surnutest halba ei räägita", pole ehk tõesti alati omal kohal, kuid ... "ära ütle üldse midagi, kui sul miskit tarka pole öelda" võiks siinkohal olla teine meeldetuletus.
Olen sel aastal eriti palju mõelnud kui palju on ebameeldivaid sõnu meie igapäevases suhtluses, nii suulises kui ka kirjalikus. Noorukid kasutavad sõnu, mida nn "sülg suhu toob" ja ei mõtle päriselt kuidas need mõjutavad teisi inimesi. Niisamuti sülgavad inimesed sõnu internetis - kellegi postitust kommenteerides või niisama isegi oma postitusi tehes.
Jah, õnneks on võimalik netis sorteerida ja blokeerida. Ühel nädalal tegin enda FB lehel korraliku puhastuse, vähemalt blokeerisin terve rea inimesi - 30 päevaks esialgu. Päris lahe oli pärast. Nüüd tundub, et sellist puhastust on vaja igal kuul teha.
Erakonna FBlehel on olukord aga 100 korda hullem.
Ühel hetkel jagasin oma muret ka teiste inimestega, sest jagatud mure on ikkagi pool muret (päriselt on, praktikas ära proovitud). Teate, kohe sai kergem. Sain aru, et inimeste lollus ei paistnud lihtsalt varem selliselt välja nagu praegu. Hetkel saab iga vihkaja kohe selle viha endast välja kommenteerida ja see kahjuks paistab välja. Rahulikumad inimesed ei torma alati kohe netti. Pealgi võid sattuda mõne rumala inimesega vaieldes lõpuks ise kübersõtta. KUID ...
... kui me üldse ei reageeri rumalustele, (laus)lollustele, vihale, rõvedusele, siis kuidas edasi? Inimene, kes kasutab lubamatut väljendusviisi, ei saa nii ju ka sõnumit, et see pole okey? Samas, üldised käitumisnormid pole ju nii palju muutunud või on?
Kuidas sellised inimesed kasvavad? Kui kodus on teistsugune kultuur, siis ühiskonnas on lapsed lasteaia ja kooli mõjusfääris. Läbi nende peaks ju ometigi olema võimalik meie noorsugu mõjutada? Õpetajate edukus ei seisa nende palga taga, vaid kollektiivses võimes luua selline koolikultuur, milles ei sallita
- kiusu
- ebaviisakust
- vanemate inimeste mitte austamist
- looderdamist jms
Osa koolidest ju suudavad seda? Kuidas me ei suuda seda teistes koolides kopeerida?
Koolides räägitakse, et lapsed ei kuula õpetajad, KUID ... mõnda õpetajat ju kuulatakse ja suisa armastatakse laste poolt? Kas tõesti pole enam direktorid autoriteedid ning kogenud õpetajad ei toeta noori kolleege, kellel on enesekehtestamisega raskuseid? Saan aru, et lapsevanemad ajavad rohkem kui kunagi varem taga enda ja lapse õiguseid, kuid selleks ongi ju direktor, et nendega asjad selgeks rääkida?
Igal ühel on meil oma roll selles, et mitte tolereerida ebaviisakust, viha, kiusu, lauslollust jms. , selleks
1. ole eeskujuks
2. soovita viisakalt ebaviisakus lõpetada sh internetis blokeeri (ära jaga nõmedust edasi!)
3. loo ühtne grupp/kollektiiv ehk barrikaad nõmeduse vastu
4. aita neid, kes seda vajavad, et nad ei jääks üksi kiusuga
5. räägi sellest, et saab ka teisiti oma eriarvamusi väljendada
6. mõista ja aita mõista, et sulle ei pea kõik inimesed meeldima ja sina ei pea meeldima kõigile, kuid see ei tähenda teise inimese suhtes ebaviisakust
7. õpeta austus teise inimese suhtes
Tegelikult pole see ju üldse keeruline???
ps. kui järele jäävad vaid küünilised inimesed, siis see oleks ju ka kole?
Jah, õnneks on võimalik netis sorteerida ja blokeerida. Ühel nädalal tegin enda FB lehel korraliku puhastuse, vähemalt blokeerisin terve rea inimesi - 30 päevaks esialgu. Päris lahe oli pärast. Nüüd tundub, et sellist puhastust on vaja igal kuul teha.
Erakonna FBlehel on olukord aga 100 korda hullem.
Ühel hetkel jagasin oma muret ka teiste inimestega, sest jagatud mure on ikkagi pool muret (päriselt on, praktikas ära proovitud). Teate, kohe sai kergem. Sain aru, et inimeste lollus ei paistnud lihtsalt varem selliselt välja nagu praegu. Hetkel saab iga vihkaja kohe selle viha endast välja kommenteerida ja see kahjuks paistab välja. Rahulikumad inimesed ei torma alati kohe netti. Pealgi võid sattuda mõne rumala inimesega vaieldes lõpuks ise kübersõtta. KUID ...
... kui me üldse ei reageeri rumalustele, (laus)lollustele, vihale, rõvedusele, siis kuidas edasi? Inimene, kes kasutab lubamatut väljendusviisi, ei saa nii ju ka sõnumit, et see pole okey? Samas, üldised käitumisnormid pole ju nii palju muutunud või on?
Kuidas sellised inimesed kasvavad? Kui kodus on teistsugune kultuur, siis ühiskonnas on lapsed lasteaia ja kooli mõjusfääris. Läbi nende peaks ju ometigi olema võimalik meie noorsugu mõjutada? Õpetajate edukus ei seisa nende palga taga, vaid kollektiivses võimes luua selline koolikultuur, milles ei sallita
- kiusu
- ebaviisakust
- vanemate inimeste mitte austamist
- looderdamist jms
Osa koolidest ju suudavad seda? Kuidas me ei suuda seda teistes koolides kopeerida?
Koolides räägitakse, et lapsed ei kuula õpetajad, KUID ... mõnda õpetajat ju kuulatakse ja suisa armastatakse laste poolt? Kas tõesti pole enam direktorid autoriteedid ning kogenud õpetajad ei toeta noori kolleege, kellel on enesekehtestamisega raskuseid? Saan aru, et lapsevanemad ajavad rohkem kui kunagi varem taga enda ja lapse õiguseid, kuid selleks ongi ju direktor, et nendega asjad selgeks rääkida?
Igal ühel on meil oma roll selles, et mitte tolereerida ebaviisakust, viha, kiusu, lauslollust jms. , selleks
1. ole eeskujuks
2. soovita viisakalt ebaviisakus lõpetada sh internetis blokeeri (ära jaga nõmedust edasi!)
3. loo ühtne grupp/kollektiiv ehk barrikaad nõmeduse vastu
4. aita neid, kes seda vajavad, et nad ei jääks üksi kiusuga
5. räägi sellest, et saab ka teisiti oma eriarvamusi väljendada
6. mõista ja aita mõista, et sulle ei pea kõik inimesed meeldima ja sina ei pea meeldima kõigile, kuid see ei tähenda teise inimese suhtes ebaviisakust
7. õpeta austus teise inimese suhtes
Tegelikult pole see ju üldse keeruline???
ps. kui järele jäävad vaid küünilised inimesed, siis see oleks ju ka kole?
Lisa kommentaar