50
–
Pool sajandit on möödas sellest toredast päevast kui esimese inimese jalg puudutas kuu pinda ja sündisin mina! Nagu aru saate, siis nii erilisel hetkel sündides ei saagi mu elu olla muud kui imeline.
Arvestades, et ma
- abiellusin 20 aastaselt,
- sain esimese kutsehariduse velskrina, õppisin pere ja esimese lapse kõrvalt 6 aastat kaugõppes Tallinna Pedagoogikaülikoolis, et saada kõrgharidus sotsiaalpedagoogi-kutseõpetajana,
- olin kõige noorem mitte-arsti haridusega inimene, kes Tartu Meditsiinikooli tööle võeti ja just seetõttu sain käia suht kohe õppimas Soomes, Rootsis ja Taanis
- olin noorim naine kutseõppeasutuse direktorina, kes tegi kutsekoolist kõrgkooli ning seda paralleelselt teise lapse sünni ning magistriõppe läbimisega!
- esimene naisrektor, kes “ehitas” Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile uue õppehoone
- õppisin jalgrattaga sõitma 31 aastaselt, sain autojuhiload 39 aastaselt ja esimese oma auto 41selt.
Ühtlasi mahtus sinna kõige vahele abikaasa ülikooli lõpetamine, temalgi teise magistrikraadi tegemine ning minul harvikhaiguse diagnoosi saamine. Eelmisel aastal samal ajal harrastasin auto-jalutuskäike, statsionaarne dreen kopsust välja rippumas ning kaasas lisahapnik... Viimase aasta olen kogenud nii palju uusi asju ja õppinud elama päevas. Iga päev on kingitus!
Kogu mu elu on paras ralli! Ja olgem ausad - ralliauto roolis tunnen ma end kõige paremini nii otseses kui ülekantud tähenduses.
Nüüd tegin endale sünnipäevakingi ja käisin Sõrve sääre tipus ning ronisin tuletorni ka, rääkimata Kuressaare linnuse katusevallist, loomulikult lisaks kilomeetrite kaupa mereäärset lonkimist Pärnus. Vot selliselt tähistasime!
- abiellusin 20 aastaselt,
- sain esimese kutsehariduse velskrina, õppisin pere ja esimese lapse kõrvalt 6 aastat kaugõppes Tallinna Pedagoogikaülikoolis, et saada kõrgharidus sotsiaalpedagoogi-kutseõpetajana,
- olin kõige noorem mitte-arsti haridusega inimene, kes Tartu Meditsiinikooli tööle võeti ja just seetõttu sain käia suht kohe õppimas Soomes, Rootsis ja Taanis
- olin noorim naine kutseõppeasutuse direktorina, kes tegi kutsekoolist kõrgkooli ning seda paralleelselt teise lapse sünni ning magistriõppe läbimisega!
- esimene naisrektor, kes “ehitas” Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile uue õppehoone
- õppisin jalgrattaga sõitma 31 aastaselt, sain autojuhiload 39 aastaselt ja esimese oma auto 41selt.
Ühtlasi mahtus sinna kõige vahele abikaasa ülikooli lõpetamine, temalgi teise magistrikraadi tegemine ning minul harvikhaiguse diagnoosi saamine. Eelmisel aastal samal ajal harrastasin auto-jalutuskäike, statsionaarne dreen kopsust välja rippumas ning kaasas lisahapnik... Viimase aasta olen kogenud nii palju uusi asju ja õppinud elama päevas. Iga päev on kingitus!
Kogu mu elu on paras ralli! Ja olgem ausad - ralliauto roolis tunnen ma end kõige paremini nii otseses kui ülekantud tähenduses.
Nüüd tegin endale sünnipäevakingi ja käisin Sõrve sääre tipus ning ronisin tuletorni ka, rääkimata Kuressaare linnuse katusevallist, loomulikult lisaks kilomeetrite kaupa mereäärset lonkimist Pärnus. Vot selliselt tähistasime!
Lisa kommentaar