27
–
Mulle on alati meeldinud november. No muidugi on selles kuus meie pulma aastapäev, isadepäev ja ettevalmistused jõuludeks. See on kuidagi selline kuu, kus saab korraks mõelda. Justkui seisatad ja fikseerid kõik selle mis selles aastas oli ja on. Korraks mõtled, põhjalikult. Ja siis teed ettevalmistused aasta lõpuks ning hakkad uut plaanima ...
Olen sellel aastal nii lõpetanud kui alustanud, õppinud palju ja kogenud täiesti uut. Kummaline on tegutseda finantside mõistes 100 korda väiksemates mastaapides kui viimastel aastatel. Uskumatu on hoomata uue valdkonna jõudu ja mastaapsust. Tore on tõdeda inimeste mitmekülgsust ja eripärasid. Huvitav on aru saada iseenda tunnetest, mis polegi alati nii lihtne.
AGA
astusin sellest kõigest korra välja, et tähistada traditsiooniliselt meie pulma aastapäeva. Üksmeelselt algasid ettevalmistused selleks juba mais, mil broneerisime toa Tallinna Hiltonis. Oktoobris, lugedes millalgi sügisel sealse SPA juhataja taustast ja mõtetest, otsustasin leida meile aja ka protseduurideks. Kuna Hiltoni koduleht pole kunagi olnud parimate killast, siis jäi lehelt uurides nii mõnigi hind, mõte ja idee segaseks. SPAst vastati kiirelt ja viisakalt e-kirja teel ning kõik sai lihtsalt selgeks.
Reedel pärast töist päeva saabusime hotelli. Esimene positiivne üllatus tabas meid sisse checkimisel, kus seoses hotelli täituvuse ning meie varase broneeringuga seoses oli meid tõstetud paremasse tuppa, kõrgemal korrusel. Aeg on armutu ja seega lendasime basseini. Mõnus, vaikne, sai pisut suisa sportida. Protseduurid - ühed parimad Eesti valikutest :) ehk siis spa osa soovitame tõesti väga soojalt.
Tööpäeva ning protseduure arvestades olime teinud õhtuks panuse hotelli restoranile, kus hakkas äpardusete jada juba ukselt. Pikka juttu sellest ei tahakski jagada ja kindlasti läheme mõnel teisel korral testima, kuidas (ja kas) areng on toimunud. Reedene õhtu lõppes lõpuks ettekandja vabanduste saatel ja meie jaoks tasuta õhtusöögiga. 10 aastat tagasi ehk oleks see kõik meie õhtu rikkunud, nüüd naersime ja rääkisime poole ööni.
Laupäeva olime plaaninud praktilisteks tegevusteks, et leida lapsele tuppa uus laualamp ning veel nipet näpet, kuid jõudsime Kultuurikatlasse veganite messile, testisime sojašašlõkki, võileivatorti toortatrast ning loomulikult kõrvitsa karrit ja dal 'i. Nagu ikka toetasime ka tartlasi ehk Vapper Uba oli kohal!
Kuna meil on kaks pulmapäeva, siis oli teiseks õhtuks broneeritud peakoka menüü Jaapani restoranis Haku. Uberi juht oli küll keeletu ning ei leidnud täpselt õiget kohta, kuid leidsime ise. Väikese hoovimaja kutsuvate küünaldega. Istudes seal, kus kokk toimetamas ja toitude koostist seletamas, kaminas tuli praksumas, väljas lumehelbed liuglemas, küünlad värelemas... pidin taas tõdema, et olen üha enam avatud üllatustele, mida varem ei sallinud. Toit ja teenindus olid lihtsalt super. Kui kokk sai teada et ma tofut ei söö, siis muretses ta ka muude ainete üle. Eelviimase toidu eel kontrollis, kui täis on meie kõht ja kui palju soovime juurde küüslauguriisi. Proovitud sai esmakordselt nii Jaapani käsitöö õlu kui ka tatratee.
Pühapäeva hommikul ei suutnud ujumisvõimalust kasutama jätta, seejärel sõime super hommikusöögi, käisime korraks poes ning võtsime suuna IMAXisse - 3D ning Doktor Strange oli just täpselt õige sellise nädalavahetuse lõpetuseks. Sõit Tartusse sujus vaatamata tuisule.
Ehk miks ma seda kirjutan?
1. Lapsevanemad ei tohi unustada et nad on ka abikaasad
2. Väärtustada tuleb teineteist ja kiire elutempo juures tuleb lihtsalt aeg maha võtta
3. Kulude hajutamiseks saab ette planeerida, ette maksta ja lihtsalt koos olla - ka midagi ekstra suurt planeerimata.
Mäletan kui lapsed olid väikesed, siis tundsin süümekaid kui läksime kahekesi, õnneks tuli ema lapsi hoidma ja meie läksime. Kasvõi vaid õhtuks korraks restorani või siis päevaks kuhugi aga alati oleme tähistanud. Kui lapsed suuremad, siis ka paar korda koos nendega aga ainult isekalt iseendile mõelda tasub aastas korra ka. Alati kui pulma aastapäevaga seonduvalt Eestis ringi sõidame, siis ei tule meil meelde autos raadiot kuulata või hotellis telekat vaadata. Lihtsalt tore on meenutada, mõelda, jagada, plaanida, olla ja nautida. Ja nii juba 27 aastat. Olla oluline teineteise jaoks. Olla olemas.
Mõnusat hingetõmbe ja hetkes seisatamise aega, Teile kõigile. Ükskõik kui kiire teil ka on või õigemini - tehke seda just siis kui Teil on eriti kiire.
AGA
astusin sellest kõigest korra välja, et tähistada traditsiooniliselt meie pulma aastapäeva. Üksmeelselt algasid ettevalmistused selleks juba mais, mil broneerisime toa Tallinna Hiltonis. Oktoobris, lugedes millalgi sügisel sealse SPA juhataja taustast ja mõtetest, otsustasin leida meile aja ka protseduurideks. Kuna Hiltoni koduleht pole kunagi olnud parimate killast, siis jäi lehelt uurides nii mõnigi hind, mõte ja idee segaseks. SPAst vastati kiirelt ja viisakalt e-kirja teel ning kõik sai lihtsalt selgeks.
Reedel pärast töist päeva saabusime hotelli. Esimene positiivne üllatus tabas meid sisse checkimisel, kus seoses hotelli täituvuse ning meie varase broneeringuga seoses oli meid tõstetud paremasse tuppa, kõrgemal korrusel. Aeg on armutu ja seega lendasime basseini. Mõnus, vaikne, sai pisut suisa sportida. Protseduurid - ühed parimad Eesti valikutest :) ehk siis spa osa soovitame tõesti väga soojalt.
Tööpäeva ning protseduure arvestades olime teinud õhtuks panuse hotelli restoranile, kus hakkas äpardusete jada juba ukselt. Pikka juttu sellest ei tahakski jagada ja kindlasti läheme mõnel teisel korral testima, kuidas (ja kas) areng on toimunud. Reedene õhtu lõppes lõpuks ettekandja vabanduste saatel ja meie jaoks tasuta õhtusöögiga. 10 aastat tagasi ehk oleks see kõik meie õhtu rikkunud, nüüd naersime ja rääkisime poole ööni.
Laupäeva olime plaaninud praktilisteks tegevusteks, et leida lapsele tuppa uus laualamp ning veel nipet näpet, kuid jõudsime Kultuurikatlasse veganite messile, testisime sojašašlõkki, võileivatorti toortatrast ning loomulikult kõrvitsa karrit ja dal 'i. Nagu ikka toetasime ka tartlasi ehk Vapper Uba oli kohal!
Kuna meil on kaks pulmapäeva, siis oli teiseks õhtuks broneeritud peakoka menüü Jaapani restoranis Haku. Uberi juht oli küll keeletu ning ei leidnud täpselt õiget kohta, kuid leidsime ise. Väikese hoovimaja kutsuvate küünaldega. Istudes seal, kus kokk toimetamas ja toitude koostist seletamas, kaminas tuli praksumas, väljas lumehelbed liuglemas, küünlad värelemas... pidin taas tõdema, et olen üha enam avatud üllatustele, mida varem ei sallinud. Toit ja teenindus olid lihtsalt super. Kui kokk sai teada et ma tofut ei söö, siis muretses ta ka muude ainete üle. Eelviimase toidu eel kontrollis, kui täis on meie kõht ja kui palju soovime juurde küüslauguriisi. Proovitud sai esmakordselt nii Jaapani käsitöö õlu kui ka tatratee.
Pühapäeva hommikul ei suutnud ujumisvõimalust kasutama jätta, seejärel sõime super hommikusöögi, käisime korraks poes ning võtsime suuna IMAXisse - 3D ning Doktor Strange oli just täpselt õige sellise nädalavahetuse lõpetuseks. Sõit Tartusse sujus vaatamata tuisule.
Ehk miks ma seda kirjutan?
1. Lapsevanemad ei tohi unustada et nad on ka abikaasad
2. Väärtustada tuleb teineteist ja kiire elutempo juures tuleb lihtsalt aeg maha võtta
3. Kulude hajutamiseks saab ette planeerida, ette maksta ja lihtsalt koos olla - ka midagi ekstra suurt planeerimata.
Mäletan kui lapsed olid väikesed, siis tundsin süümekaid kui läksime kahekesi, õnneks tuli ema lapsi hoidma ja meie läksime. Kasvõi vaid õhtuks korraks restorani või siis päevaks kuhugi aga alati oleme tähistanud. Kui lapsed suuremad, siis ka paar korda koos nendega aga ainult isekalt iseendile mõelda tasub aastas korra ka. Alati kui pulma aastapäevaga seonduvalt Eestis ringi sõidame, siis ei tule meil meelde autos raadiot kuulata või hotellis telekat vaadata. Lihtsalt tore on meenutada, mõelda, jagada, plaanida, olla ja nautida. Ja nii juba 27 aastat. Olla oluline teineteise jaoks. Olla olemas.
Mõnusat hingetõmbe ja hetkes seisatamise aega, Teile kõigile. Ükskõik kui kiire teil ka on või õigemini - tehke seda just siis kui Teil on eriti kiire.
Lisa kommentaar