Miks ma kandideerin 1. märtsi 2015 valimistel?
–
Olen töötanud haridussüsteemis kogu oma teadliku täiskasvanu aja – kokku nüüd juba 23 aastat. Hariduselt olen velsker, õde, sotsiaalpedagoog, kutseõpetaja, koolijuhtimise magister. Olen mõjutanud Eesti tervishoiu- ja haridussüsteemi erinevates ametites ning erinevatest ideedest ka avalikult kõneledes. Tahan selles valdkonnas veel midagi ära teha.
Peamised murekohad:
1. täna pole Riigikogus pädevaid inimesi kaasa rääkima tervishoiu valdkonna arendamisest2. täna pole Riigikogus ühtki rakenduskõrghariduse esindajat
Kuna olen nende kahe valdkonna ühisesindaja, siis saan selgitada, otsida lahendusi ja neid luua uusi lahendus just nimetatud valdkondades.
Tervishoiusüsteemis on täna murekohtadeks:
1. töötajate puudus
2. ametikohtade vastutuse selgusetus
3. patsiendi kõrvalejäetus
4. olemasoleva süsteemi jätkusuutmatus
Rakenduskõrghariduses on täna murekohtadeks:
1. tihe koostöö tööandjatega, kuid vähene sidusus kogu ühiskonnaga
2. võistlemine kõrgkoolide vahel
3. koostööpuudus haridusmaastikul Eestis
4. riigiüleste koostöövõimaluste kasutamata jätmine poliitilisel ja seadusandlikul tasandil
Mõlemale süsteemile on omane:
1. süsteemides töötavad haruldaselt tublid inimesed, kes teevad ära puuduolevate inimeste töö oma tervise arvelt
2. süsteemides töötavad inimesed ei ole ühiskonnas piisavalt väärtustatud
3. majandussüsteemis mõtlevate inimeste jaoks ei ole kumbki valdkond väärinud piisavat tähelepanu
Olen 25 aastat olnud inimene, kes ütleb välja mida mõtleb, küsib - kui ei tea, uurib - et õppida. Täna arvan, et riigikogu peab oluliselt rohkem kaasama otsustuste ettevalmistamisel spetsialiste ja seda mitte vaid ministeeriumitest, vaid kõrgkoolidest, ühingutest, igapäevastest töötegijatest vastavas valdkonnas. Usun, et suudan seda sidusust luua ja hoida.
Lisa kommentaar